Inimesed elasid miljoneid aastaid k\u00fcttide ja korilastena, s\u00f6\u00f6mata suures koguses s\u00fcsivesikuid. Nad s\u00f5id toitu, mida nad k\u00fcttisid, kalastasid v\u00f5i koriluse kaudu loodusest said. Selle s\u00f6\u00f6gi hulka ei kuulunud puhas t\u00e4rklis, mida leidub leivas, makaronides, riisis ja kartulites, mida oleme s\u00f6\u00f6nud vaid 5-10 tuhat aastat, ehk p\u00f5llumajanduse tekke algusest saati. Tegu on suhteliselt l\u00fchikese ajaga, mille jooksul ei ole meie geenides j\u00f5udnud toimuda just eriti palju muutusi, r\u00e4\u00e4kimata 100-200 aastat tagasi toimunud t\u00f6\u00f6stuse arenguga, mis \u201ekinkis\u201d meile puhta suhkru ja jahu. <\/p>\n\n\n\n
“Valge surma” l\u00f5ks<\/strong><\/p>\n\n\n\n K\u00f5ik seeduvad s\u00fcsivesikud lagunevad seedekulglas suhkruks. Suhkur imendub verre, t\u00f5stes veresuhkrusisaldust. See omakorda suurendab insuliini tootmist. Ja insuliin on hormoon, mis ladustab rasva. Insuliini toodetakse pankreases ehk k\u00f5hun\u00e4\u00e4rmes. Kui kehas on liiga palju insuliini, takistab see rasvade p\u00f5letamist ning talletab toitainete \u00fclej\u00e4\u00e4gi rasvarakkudesse. M\u00f5ne aja p\u00e4rast (paar tundi v\u00f5i v\u00e4hem) v\u00f5ib see p\u00f5hjustada veres toitainetepuudust, tekitades n\u00e4ljatunnet ja isu millegi magusa j\u00e4rele. Tavaliselt otsustavad inimesed sellel momendil uuesti s\u00fc\u00fca. Paraku algab kogu protsess uuesti ning see n\u00f5iaring panebki l\u00f5puks kehakaalu t\u00f5usma, kuna saadud kaloreid ei kulutada \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n S\u00fc\u00fces v\u00e4heses koguses s\u00fcsivesikuid, hoiate oma veresuhkru stabiilsena ning insuliini koguse madalana. Keha hakkab tarvitama aina rohkem juba talletatud rasva, mille tulemusena selle kasutamine energiaks suureneb, millele j\u00e4rgneb omakorda kehakaalu langus.<\/p>\n\n\n\n Kaalulangus peab toimima n\u00e4lga tundmata<\/strong><\/p>\n\n\n\n Sellist toitumist j\u00e4lgides, millest allpool jutu tuleb, on kehal lihtsam oma rasvavarusid kasutada, kuna k\u00f5rge insuliinitase ei takista enam rasvade vabastamist. See on p\u00f5hjus miks t\u00e4isk\u00f5hutunne p\u00fcsib kauem s\u00fc\u00fces just rasvaseid toiduaineid, mitte s\u00fcsivesikuid. S\u00fcsivesikutevaesele ja rasvarikkale dieedile l\u00e4inud inimesed hakkavad tarbima ka \u00fcldjuhul v\u00e4hem kaloreid.<\/p>\n\n\n\n V\u00f5tame n\u00e4itena loomad. Nemad ei s\u00f6\u00f6 looduses rohkem, kui keha vajab ning nad ei arvuta kokku kaloreid. Nad s\u00f6\u00f6vad toitu, mida on loodud s\u00f6\u00f6ma. Nii p\u00fcsivad nad normaalkaalus ning neil ei teki diabeeti, s\u00fcdamehaigusi jne. Inimesed ei ole selles suhtes erandid, kui nad samamoodi talitaksid.<\/p>\n\n\n\n Esialgsed k\u00f5rvaltoimed<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui l\u00f5petate suhkru ja t\u00e4rklise s\u00f6\u00f6mise n\u00e4iteks p\u00e4evapealt, siis v\u00f5ib kogeda m\u00f5ningaid k\u00f5rvaltoimeid (see ei ole reegel), kuni nende keha muutustega harjub. Enamike inimeste jaoks on need k\u00f5rvaltoimed suhteliselt leebed ja kestavad vaid paar p\u00e4eva. Pealegi on mooduseid, kuidas k\u00f5rvaltoimeid v\u00e4hendada juues rohkem vedelikke ning suurendades ajutiselt soola tarbimist. <\/p>\n\n\n\n Esimesel n\u00e4dalal v\u00f5ivad ilmneda j\u00e4rgnevad s\u00fcmptomid: peavalu, v\u00e4simus, peap\u00f6\u00f6ritus, \u00e4rrituvus. Kui su keha olukorraga kohaneb ja hakkab rohkem oma rasvavarusid p\u00f5letama, vaibuvad k\u00f5rvaltoimed \u00f5ige pea. P\u00f5hjuseks on see, et s\u00fcsivesikuterikkad toidud suurendavad veepeetust rakkudes. Sellise toidu s\u00f6\u00f6mise l\u00f5petamisel v\u00e4ljutavad neerud kogu \u00fcleliigse vee. Selle tagaj\u00e4rjel v\u00f5ib esimesel n\u00e4dalal tekkida vedeliku- ja soolapuudus, sest keha pole veel muutustega kohanenud.<\/p>\n\n\n\n S\u00fcsivesikute tarbimist peaks v\u00e4hendama j\u00e4rk j\u00e4rgult, et k\u00f5rvaltoimeid minimaliseerida. Aga enamikust suhkrust ja t\u00e4rklisest on m\u00f5istlik kohe loobuda. Liigsetest vedelikest vabanedes v\u00e4iksemaks muutuv kehakaal on neil esimestel p\u00e4evadel suurep\u00e4raseks motivatsiooniks.<\/p>\n\n\n\n Muuta on vaja toidumen\u00fc\u00fcd<\/strong> <\/p>\n\n\n\n Siinkohal toon \u00e4ra toiduained, mida v\u00f5ib ja peab julgelt s\u00f6\u00f6ma, kui ei ole tegemist teatud haigusega, mis v\u00f5ib negatiivset m\u00f5ju sellele avaldada. Need oleksid liha, kala, muna, osad piimatooted, maapinnal kasvavad k\u00f6\u00f6giviljad, kasulikud rasvad nagu n\u00e4iteks v\u00f5i, kookosrasv, oliivi\u00f5li, linaseemne \u00f5li, kala\u00f5li, seemned, p\u00e4hklid ning marjad.<\/p>\n\n\n\n Liha:<\/strong> mistahes t\u00fc\u00fcpi. Veiseliha, sealiha, ulukiliha, kana. Liha k\u00fcljes olev rasv ei ole tervisele kahjulik.<\/p>\n\n\n\n Kala ja koorikloomad: <\/strong>sobivad k\u00f5ik variandid. N\u00e4iteks on head rasvased kalad, nagu l\u00f5he, makrell v\u00f5i heeringas. V\u00e4ldi paneerimist.<\/p>\n\n\n\n Munad: <\/strong>sobivad k\u00f5ik variandid – keedetult, praetult, omleti v\u00f5i munav\u00f5ina. <\/p>\n\n\n\n Loomulik rasv, rasval p\u00f5hinevad kastmed:<\/strong> s\u00fc\u00fca tehes kasuta v\u00f5id ja koort. Toit maitseb paremini ja t\u00e4isk\u00f5hutunne tekib kergemini. Head variandid on ka orgaaniline k\u00fclmpressitud kookosrasv ja oliivi\u00f5li.<\/p>\n\n\n\n Maapinnal kasvavad k\u00f6\u00f6giviljad:<\/strong> k\u00f5ik kapsad \u2013 lillkapsas, brokoli, peakapsas, rooskapsas, spargel, suvik\u00f5rvits, bakla\u017eaan, oliiv, spinat, seen, kurk, avokaado, sibul, paprika, tomat.<\/p>\n\n\n\n Piimatooted<\/strong>: koor, hapukoor, juust, rasvane kodujuust\/kohupiim. V\u00e4ldi maitsestatud, magusaid ja madala rasvasisaldusega tooteid. Samuti suures koguses piima sisaldab p\u00e4ris palju piimasuhkrut.<\/p>\n\n\n\n P\u00e4hklid, seemned: <\/strong>kasutada lisana salatites, n\u00e4iteks Caesari, Mozarella, Fetajuustu jne.<\/p>\n\n\n\n Marjad: <\/strong>sobivad k\u00f5ik marjad m\u00f5\u00f5dukas koguses. <\/p>\n\n\n\n Suhkur: <\/strong>k\u00f5ige hullem toiduaine. J\u00e4ta men\u00fc\u00fcst v\u00e4lja karastusjoogid, maiustused, mahl, spordijoogid, \u0161okolaad, koogid, saiakesed, kondiitritooted, j\u00e4\u00e4tis, hommikuhelbed. Samuti on v\u00e4ga suhkrurikas enamik jogurteid. Lisaks tuleks piiri pidada puuviljadega.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4rklis: <\/strong>leib, sai, pasta, kartul, friikartulid, kartulikr\u00f5psud, osad pudrud, m\u00fcslid jne. T\u00e4isteratooted on lihtsalt natuke v\u00e4hem kahjulikud. Tegelikult sisaldavad ka juurviljad t\u00e4rklist, kuid seda v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral. <\/p>\n\n\n\n Margariin<\/strong>: v\u00f5i t\u00f6\u00f6stuslik imitatsioon, sisaldab ebaloomulikult palju oomega-6 rasvhappeid. Ei ole tervisele kasulik. Margariinil on seosed allergiate ning muude p\u00f5letikuliste haiguste vahel.<\/p>\n\n\n\n Puuviljad: <\/strong>s\u00fc\u00fca m\u00f5\u00f5dukas koguses, enamik <\/strong>v\u00e4ga magusad, sisaldavad palju suhkrut, eriti viinamarjad, banaan, arbuus. Samuti kuivatatud puuviljad.<\/p>\n\n\n\n Mahlad: <\/strong>enamik poes m\u00fc\u00fcgil olevatest mahladest on t\u00e4is suhkrut.<\/p>\n\n\n\n Vedeliku tarbimine<\/strong><\/p>\n\n\n\n Joo puhast vett, sobib ka tee ja m\u00f5\u00f5dukas koguses kohvi (2-3 tassi p\u00e4evas).<\/p>\n\n\n\n \u00d5lu:<\/strong> vedel leib. Kahjuks t\u00e4is linnasesuhkrut. <\/p>\n\n\n\n Siider:<\/strong> t\u00e4is suhkrut.<\/p>\n\n\n\n Alkoholist eelista pigem <\/strong>kuiva veini (punane v\u00f5i valge), viskit, konjakit, viina. Veel parem kui nendest k\u00f5igest loobuda.<\/p>\n\n\n\n Petlikud toiduained<\/strong><\/p>\n\n\n\n Suhtu skeptiliselt \u201etervislike\u201c toodetesse. Paljud tootjad reklaamivad oma toiduained nagu n\u00e4iteks: gluteenivaba, nisuvaba, madala rasvasisaldusega, E-ainete vaba jne. Alati ei t\u00e4henda see, et tegemist on tervislike toiduainetega. Antud tooted v\u00f5ivad olla vabalt s\u00fcsivesikutest ja transrasvadest pungil. <\/p>\n\n\n\n Erandid<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et k\u00f5ik pole muidugi p\u00e4ris must ja valge. On inimesi, kes saavad endale lubada palju rohkem s\u00fcsivesikuid kui teised. \u00dcldjuhul on seda lihtne \u00e4ra tunda. Need kelle kehakaal t\u00f5useb kohe, kui tarbida magusat isegi v\u00e4ikeses koguses, on s\u00fcsivesikute suhtes eriti tundlikud. Nemad peaksid eriti hoolikalt j\u00e4lgima seda, et veresuhkru k\u00f5ikumine oleks p\u00e4eva l\u00f5ikes minimaalne.<\/p>\n\n\n\n Loomulikult leidub meie hulgas ka erandeid, kes v\u00f5ivad s\u00fc\u00fca mida tahes, millal tahes ja kui palju tahes ning see k\u00f5ik ei avalda nende kehakaalule v\u00e4himatki m\u00f5ju. See aga ei pruugi t\u00e4hendada, et nende tervise n\u00e4itajad oleksid korras. Sale inimene ei pruugi alati olla terve inimene.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Inimesed elasid miljoneid aastaid k\u00fcttide ja korilastena, s\u00f6\u00f6mata suures koguses s\u00fcsivesikuid. Nad s\u00f5id toitu, mida nad k\u00fcttisid, kalastasid v\u00f5i koriluse kaudu loodusest said. Selle s\u00f6\u00f6gi hulka ei kuulunud puhas t\u00e4rklis, mida leidub leivas, makaronides, riisis ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":2915,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[10,11],"tags":[],"class_list":["post-2914","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-toitumine","category-tervis"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2914","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2914"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2914\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2917,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2914\/revisions\/2917"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2915"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2914"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2914"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2914"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}