Piimatoodete valik Eestis on v\u00e4ga suur. V\u00f5ib julgelt v\u00e4ita, et piimatoodete valik meie poelettidel on \u00fcks rikkalikumaid maailmas. Allj\u00e4rgnevalt tutvustus enim levinud piimast valmistatud toiduaineid.<\/p>\n\n\n\n
Juustude valik meie kauplustes on \u00fcsna lai. Kuid v\u00f5ib kohe \u00f6elda, et vaatmata eri nimetustele ja sortidele – tervisliku toitumise seisukohalt, on k\u00f5ik juustud p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00fchesugused. Juust sisaldab k\u00f5rgv\u00e4\u00e4rtuslikke piimavalke ja selle k\u00fclje pealt on juust ideaaltoit. Teine pluss on juustu suur kaltsiumisisaldus. Mida juustu juures t\u00e4hele panna? Nagu \u00fcks osa piimatooteid, on ka juust suhteliselt rasvane, nii et rasvasust tasuks t\u00e4hele panna. \u00d5nneks toodetakse ka meil t\u00e4nap\u00e4eval paljude juustude light variante (15-25%) ning neid, madala rasvasusega juuste v\u00f5iks just eelistada, eriti just sellisel juhul, kui kehakaal teeb muret. Juustu teine probleem on see, et juustuga satub organismi k\u00fcllatki palju keedusoola. Muretsemiseks n\u00fc\u00fcd lausa p\u00f5hjust pole, sest juustu \u00fckski inimene tavap\u00e4raselt hommikust \u00f5htuni ei s\u00f6\u00f6, aga juustu soola ja rasvasisaldust tuleks siiski silmas pidada.<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5i on piimatoodete seltskonnas \u00fcks k\u00f5ige huvitavaimaid eksemplare. V\u00f5i on ilusa kollase v\u00e4rviga ning v\u00f5ivastased on v\u00e4lja m\u00f5elnud isegi v\u00e4ljendi “v\u00f5ikollane surm”. Kuidas siis aga v\u00f5iga lood tegelikult on? V\u00f5i \u00fclesanne on anda meile rasvlahustuvaid vitamiine, aga ka toiduenergiat. V\u00f5i kohta kehtib t\u00e4pselt samasugune kuldne t\u00f5de mis juustugi kohta – kui pole kaalumuret ega aastaid \u00fcle keskea, v\u00f5ib v\u00f5id s\u00fc\u00fca julgelt. Kui v\u00f5id m\u00f5istlikus koguses tarbida, siis mitte mingisuguseid terviseprobleeme v\u00f5i k\u00fcll ei tekita. Peaks silmas pidama seda, et v\u00f5i on suhteliselt rasvane ning suhteliselt soolarikas, aga julgelt v\u00f5ib siiski v\u00e4ita, et korralik v\u00f5i on igal juhul parem suvalisest margariinist. P\u00f5hjus on v\u00e4ga lihtne ja selge: v\u00f5i on naturaalne toode, margariinide h\u00e4da on see, et tehnoloogilise protsessi k\u00e4igus tekivad selles transrasvhapped, mis ei ole meie tervisele head. <\/p>\n\n\n\n
\u00dcks piimatoodete liik, mida ka Eestis k\u00fcllalt palju tarbitakse, on kohupiim ja kodujuust. Need on kahtlusteta tipptoiduained, sest nende tegemisel on piimast v\u00e4lja v\u00f5etud parim, mis v\u00e4lja v\u00f5tta annab ja see k\u00f5ik j\u00e4\u00e4b nende sisse. Kui panna kohupiim ja kodujuust loomse valgu hindamise edetabelisse – tabeli j\u00e4rgi hinnatakse toiduaineid selle j\u00e4rgi, kui palju need sisaldavad meie organismile olulisi asendamatuid aminohappeid ning missugune on nende vahekord omastatavuse m\u00f5ttes, siis tabeli absoluutne tipp 100 punkti s\u00fcsteemis on muna. Sealt edasi tuleb kohupiim\/kodujuust oma 93-95 punktiga. Kohupiim\/kodujuust on ka v\u00e4ga head valguallikad, keskmiselt 20 grammi – 100 grammi toote kohta. T\u00e4iskasvanueas ei ole liigrasvase kohupiima\/kodujuustu pidev pruukimine hea, sest piimarasvaga liialdada ei ole k\u00f5ige m\u00f5istlikum. Kuid lahjad ning v\u00e4hema rasvasusega tooted on kahtluseta \u00fched tervislikumad toiduained \u00fcldse. Kohupiim\/kodujuust on v\u00e4ga sobiv toit \u00f5htus\u00f6\u00f6giks, mitte liiga rasvane kohupiim sobib h\u00e4sti ka hommikus\u00f6\u00f6giks. M\u00f5nedele inimestele ei ole vastuv\u00f5etav lahja kohupiim selle maitseomaduste t\u00f5ttu. Piimatoodetega on nii, et rasvasemad tooted on alati maitsvamad, sest mitmed ained, mis piimale maitse annavad, asuvad just piimarasvas. Lahja kohupiima saab aga h\u00f5lpsasti magusaks teha suhkruasendajatega(ei anna kaloraazi) v\u00f5i lisada kasv\u00f5i lusikat\u00e4is moosi v\u00f5i kakaot. Samuti v\u00f5ib vedelemaks(maasiks) teha lisades natuke piima v\u00f5i vett.<\/p>\n\n\n\n
Iga inimene teab, et piim teeb terveks ja tugevaks. Milles piima imettegev v\u00e4gi tegelikult seisneb, teatakse siiski napilt.
Loomulikult on toidu juures t\u00e4htis maitse ja maitsed on erinevad, nii kui ka inimesed ise. Hea on siiski teada, et n\u00e4iteks kaltsiumi saamiseks pole vahet, kas juua piima, kefiiri v\u00f5i jogurtit v\u00f5i s\u00fc\u00fca kohupiima\/kodujuustu.
Peale \u00fchiste heade omaduste on iga piimatoode siiski m\u00f5nev\u00f5rra teisest erinev, sest iga\u00fchel on oma kindel tekkelugu, valmistusviis ning ainuomane koostis.<\/p>\n\n\n\n
T\u00f6\u00f6tlemata piim on v\u00e4\u00e4rt toiduaine, sest selle biokeemiline koostis (vitamiinid, ens\u00fc\u00fcmid, rasvakerakesed) on s\u00e4ilinud muutumatul kujul. Heade ja kasulike bakterite k\u00f5rval tunnevad end toorpiimas aga m\u00f5nusasti ka kurjad bakterid.<\/p>\n\n\n\n
Past\u00f6riseerimise k\u00e4igus kuumutatakse piima 72 kraadi juures 15 sekundit, selleks, et pikeneks piima s\u00e4ilivusaeg ja h\u00e4viksid tervisele ohtlikud mikroobid. Koos kuumutamisega kaotavad oma aktiivsuse piimas olevad ens\u00fc\u00fcmid ning kaob loomulik bakterivastane toime mist\u00f5ttu muutub piim bakteritele paremaks kasvu- ja arengukeskkonnaks. See ongi p\u00f5hjus, miks pakipiim ei l\u00e4he hapuks vaid rikneb.
Kuumutamisel h\u00e4vib ka osa piima vitamiinidest.<\/p>\n\n\n\n
Neli kuud pika s\u00e4ilivusajaga piim ei ole kunstpiim ega konservantidega rikutud kaup, nagu m\u00f5nikord arvatakse, vaid niisama hea lehmapiim kui k\u00f5ik muu, ainult et seda on kuumutatud m\u00f5ne sekundi jooksul k\u00f5rgendatud r\u00f5hu all 135-150 kraadini. K\u00f5rgpast\u00f6riseerimisel tekib piimal spetsiifiline maitse, mis ei pruugi k\u00f5igile meeldida. Suurel kuumusel h\u00e4vivad paratamatult k\u00f5ik piimas leiduvad mikroobid, v\u00e4heneb vitamiinisisaldus, samuti muutuvad selles olevad valgud, rasvad, suhkrud, mist\u00f5ttu halveneb nende seedimine ja imendumine. See-eest on t\u00e4nu kauas\u00e4iliva piima olemasolule v\u00e4rske kohvipiim hommikul v\u00f5tta ka neis kodudes, kus k\u00fclmkappi pole v\u00f5i kus poodiminekuks leiab mahti kord k\u00fcmne p\u00e4eva jooksul.<\/p>\n\n\n\n
Jogurti s\u00fcnnimaa on T\u00fcrgi. Aegade jooksul on jogurtiga tohterdatud k\u00f5huh\u00e4dasid ja unetust, jogurtijoomist on peetud isegi igavese nooruse s\u00e4ilitamise saladuseks.
Jogurti valmistamisel lisatakse piimale bakterijuuretist, mis on kahe piimhappebakteri – Strptococcus thermophilus ja Lactobacillus bulgaricus – segu. Streptokokid toodavad p\u00f5hiliselt mitmesuguseid happeid, laktobatsillid aga maitse ja aroomi\u00fchendeid.
Inimese organism omastab jogurtis olevaid kasulikke aineid h\u00f5lpsasti, sest piimhappebakterid on selleks teinud \u00e4ra suure eelt\u00f6\u00f6. Jogurti mikroobid rikastavad seedekulgla mikroobikooslust, eriti oluline on see seedeh\u00e4irete ja antibiootikumravi puhul (antibiootikumid h\u00e4vitavad t\u00f5vetekitajatega koos ka vajalikud bakterid). Jogurtijoomine pidurdab t\u00f5vestavate bakterite kasvu ja arengut nii suu\u00f5\u00f5nes kui soolestikus.<\/p>\n\n\n\n
Keefir on p\u00e4rit Kaukaasiast, kus seda \u00f5ige ammustel aegadel valmistati kitsemaost tehtud kotis.
Keefiri valmistamisel kasutatakse juuretist, mis sisaldab piimhappebakterite k\u00f5rval ka p\u00e4rme ja \u00e4\u00e4dikhappebaktereid, mist\u00f5ttu lisaks piimhappele moodustuvad keefiris ka alkohol (kuni 0,6%), s\u00fcsihappegaas ja lenduvad happed. Keefiri juuretises olevad bakterid toodavad B-r\u00fchma vitamiine.
Keefir on karastav, ergutava toimega, soodustab seedeelundite tegevust, korrastab soolestiku mirkofloorat ning sobib seet\u00f5ttu h\u00e4sti dieettoiduks.<\/p>\n\n\n\n
Pett ehk v\u00f5ipiim on v\u00f5i valmistamise k\u00f5rvalsaadus. Teiste piimasaaduste hulgast t\u00f5stab peti esile tema v\u00e4ike rasvasisaldus: klaasit\u00e4is petti annab k\u00f5igest 60-70 kcal, seejuures on kaltsiumi petis vaid veidi v\u00e4hem kui tavalises piimas (220 mg klaasis, piimas 240 mg). Peti teine hinnaline omadus on suur letsitiinisisaldus. Inimene vajab letsitiini mitmel otstarbel: rakumembraanide koostisosana, aju normaalseks talitluseks ja vitamiini B 4 varude t\u00e4iendamiseks. Letsitiin oli m\u00f5ne aasta eest tervisliku toitumise k\u00f5muteemasid, lisandtoiduainena on aine v\u00e4ga populaarne. Kapslite v\u00f5i tablettide neelamise asemel v\u00f5iks vabalt juua petti: m\u00f5nusam, odavam ja sisaldab letsitiinile lisaks veel muudki vajalikku.<\/p>\n\n\n\n
M\u00fc\u00fcgil on mitmeid hapupiimasorte, neid toodetakse p\u00f5hiliselt \u00fchtse tehnoloogilise skeemi j\u00e4rgi. Kasutatakse veidi erinevaid juuretisi, mist\u00f5ttu ka hapnemine toimub erinevatel temperatuuridel.
P\u00e4rit on hapupiim Soomest, mida seal on valmistatud juba \u00fcle-eelmisel sajandil. Hapupiim past\u00f6riseeritakse, kuid ei homogeniseerita, see t\u00e4hendab, et ei peenestata selles olevaid rasvakerakesi. Nii kerkib hapupiima pinnale h\u00f5rgutav koorekiht. Hapupiima juuretis sisaldab eriomaseid piimhappebaktereid ja hallitust. Hapupiima hapendatakse topsides 18-20 kraadi juures 18 tundi. Hallitus annab pinnale kerkinud koorele sametise ilme.<\/p>\n\n\n\n
Atsidofiilhapupiima ehk A-piima valmistamisel segatakse piima sekka soojalembelist piimhappebakterit Lactobacillus acidophilus. Atsidofiilpiim ergutab maomahla ja teiste seeden\u00f5rede eritumist, soodustades sellega seedimist. A-piim on h\u00e4sti omastatav, sisaldab palju B-r\u00fchma vitamiine ja pisut ka antibiootilise toimega \u00fchendeid. Jook ergutab organismi kaitses\u00fcsteemi kuuluvate \u00f5girakkude aktiivsust ja seep\u00e4rast kasutatakse atsidofiilpiima ka raviotstarbel.<\/p>\n\n\n\n
Gefiluskefiir ja -hapupiim on rikastatud samanimelise bakteriga ning koos atsidofiilhapupiimaga kuulub probiootiliste toodete hulka, mis on tulevikusuundumus tervislike toiduainete tootmises.
Probiootikum on elusate mikroorganismide kogum, mis m\u00f5jutab soodsalt inimorganismi mikrofloorat ja parandab tervislikku seisundit.
Niisugused bakterid korrastavad seedkulgla mikroobidekooslust ja hoiavad \u00e4ra ning leevendavad selle kaudu k\u00f5huh\u00e4dasid, parandavad piimasuhkru omastamist, suurendavad B-vitamiinide imendmist, kaltsiumi, raua ja fosfori omastamist ning tugevdavad \u00fcldist immuuns\u00fcsteemi. Tervistavate probiootiliste bakteritega piimatooted takistavad t\u00f5vestavate bakterite arengut kaudselt sel viisil, et kasvukohad on soodsate bakterite poolt h\u00f5ivatud ning oseselt sel moel, et eritavad kahjulikke baktereid h\u00e4vitavaid aineid. Niiviisi paranevad soolenakkused kiiremini, l\u00fcheneb kahjulike \u00fchendite eluiga seedekulglas ja pidurduvad soolestiku kasvajate tekkimise eeldused.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Piimatoodete valik Eestis on v\u00e4ga suur. V\u00f5ib julgelt v\u00e4ita, et piimatoodete valik meie poelettidel on \u00fcks rikkalikumaid maailmas. Allj\u00e4rgnevalt tutvustus enim levinud piimast valmistatud toiduaineid. JUUST Juustude valik meie kauplustes on \u00fcsna lai. Kuid v\u00f5ib […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":2964,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[],"class_list":["post-2963","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-toitumine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2963","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2963"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2963\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3288,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2963\/revisions\/3288"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2964"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2963"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2963"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2963"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}