{"id":2966,"date":"2021-04-06T05:51:00","date_gmt":"2021-04-06T05:51:00","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fitnesskool.ee\/?p=2966"},"modified":"2021-08-24T08:27:34","modified_gmt":"2021-08-24T08:27:34","slug":"lihastuubid-ja-treening","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/lihastuubid-ja-treening\/","title":{"rendered":"Lihast\u00fc\u00fcbid ja treening"},"content":{"rendered":"

See, kuidas lihased reageerivad korduvale stiimulile (kehaline treening), s\u00f5ltub suures osas nende kiulisest koostisest mis omakorda on v\u00e4gagi geneetiliselt m\u00e4\u00e4ratletud.\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n

See, milline on skeletilihase kiuline kompositsioon m\u00f5jutab suuresti seda kuidas sportlane \u00fche v\u00f5i teise treeningprogrammiga kohaneb. On tegelikult kindel p\u00f5hjus miks osad sportlased on head sprinterid ning omavad suuremaid lihaseid kui teised ja vastupidi, miks j\u00e4llegi osad sportlased on v\u00f5imelised jooksma v\u00e4simatult pikka vahemaad.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Selleks, et \u00fcldse hakata mingil spordialal spetsialiseeruma, mingeid konkreetseid programme koostama, peaks m\u00f5istma ja aru saama lihaste peenehitusest, nende koostisest ja komplekssusest. <\/p>\n\n\n\n

Lihaskiut\u00fc\u00fcbid<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Aeglaselt kokkut\u00f5mbuvad oks\u00fcdatiivsed lihaskiud e. I t\u00fc\u00fcpi lihaskiud on sellised, mis kontraheeruvad aeglaselt, samas on nad v\u00e4ga resistentsed v\u00e4simusele, mis t\u00e4hendab, et nad v\u00f5ivad pikka aega t\u00f6\u00f6s olla. Energeetiliselt ei s\u00f5ltu nad praktiliselt \u00fcldse kreatiinfosfaadist, samuti ei kasuta need kiud eriti gl\u00fckogeeni, nende peamiseks energiaallikaks on trigl\u00fctseriidid. Aeglased kiud osalevad valdavalt aeroobsetlaadi tegevustes, mis on v\u00e4heintensiivsed (hapnikku juurdevool on piisav ja k\u00fcllaldane) ning kestvad, n\u00e4iteks aeglasem jooks, k\u00e4imine jt. Enamus igap\u00e4eva elu tegevusi kaasab just aeglased kiud t\u00f6\u00f6sse. <\/p>\n\n\n\n

Kiirelt kokkut\u00f5mbuvad gl\u00fckol\u00fc\u00fctilised lihaskiud e. II t\u00fc\u00fcpi lihaskiud on kiirelt ja j\u00f5uliselt kontraheeruvad, ent v\u00e4simuse suhtes v\u00e4gagi tundlikud. Kahe kiut\u00fc\u00fcbi peamine erinevus tulenebki nende kontrahheerumise kiirusest, mis omakorda suures osas s\u00f5ltub kaltsiumi vabanemisest.<\/p>\n\n\n\n

Liigutuse igal erineval kiirusel s\u00f5ltub j\u00f5u produktsioon konkreetselt kiut\u00fc\u00fcbist. D\u00fcnaamilise kontraktsiooni ajal lihas kas siis l\u00fcheneb (kontsentriline) v\u00f5i pikeneb (ekstsentriline), produtseerivad kiired kiud palju suuremat j\u00f5udu kui aeglased kiud. Isomeetrilise kontraktsiooni korral, kui lihas ei pikene aga l\u00fchene (hoidet\u00f6\u00f6) arendavad nii kiired kui aeglased lihaskiud v\u00f5rdse suurusega j\u00f5udu. J\u00f5u produktsiooni erinevus kahe kiut\u00fc\u00fcbi vahel tulenebki d\u00fcnaamiliste kontraktsioonide k\u00e4igus ja ajal. <\/p>\n\n\n\n

Sportlaste seas varieeruvad lihaskiut\u00fc\u00fcbid laialdaselt. On h\u00e4sti teada, et vastupidavus alade esindajad omavad suuremad protsenti aeglaseid lihaskiudusid, sprinterid, h\u00fcppajad, heitjad aga rohkem kiireid gl\u00fckol\u00fc\u00fctilisi lihaskiudusid.<\/p>\n\n\n\n

Mida suurem on sprinterite kiirete kiudude osakaal, seda suuremat j\u00f5udu ja kiirust nende lihased on v\u00f5imelised produtseerima.<\/p>\n\n\n\n

Erinevused sportlaste kiulise kompositsiooni osas on aina enam tekitanud k\u00fcsimused kas ja kui suurel m\u00e4\u00e4ral on lihasstruktuur geneetika v\u00f5i treeningu tulemus. Katsed, mis l\u00e4bi viidud identsete kaksikutega on siiani t\u00f5estanud, et lihaskiudude kompositsioon on v\u00e4gagi geneetiliselt p\u00e4ritud ja m\u00e4\u00e4ratletud.<\/p>\n\n\n\n

Samas on kindel, et m\u00f5lemaid nii lihase struktuuri kui metaboolset v\u00f5imekust on v\u00f5imalik vastava spetsiifilise treeningreziimiga \u00fches v\u00f5i teises suunas kallutada. <\/p>\n\n\n\n

Lihaskiut\u00fc\u00fcbi m\u00e4\u00e4ratlemine<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Suhteliselt ainus ja t\u00e4pseim kiudude kompositsiooni m\u00e4\u00e4ramise viis on lihasbiopsia v\u00f5tmine lihasest. Viiakse v\u00e4ike n\u00f5el lihasesse ja piltlikult napsatakse v\u00e4ike mikroskoopiline t\u00fckikene lihasest, mida siis mikroskoobi all uuritakse ja kiudude kompositsiooni \u00fcritatakse m\u00e4\u00e4rata. <\/p>\n\n\n\n

On ka kasutatud kaudseid uuringuid, kus katsealune teeb erinevaid teste, mis annavad andmeid lihase erinevatest omadustest ja kalduvusest oma kiulise kompositsiooni suhtes. Sellised kaudsed meetodid on tulemusi andnud just kiirete kiudude ja j\u00f5un\u00e4itajate suhtes ja m\u00e4\u00e4ratlemisel.<\/p>\n\n\n\n

Kaudset meetodit saab v\u00e4ga vabalt kasutada iga mees individuaalselt. Samas, selle metoodika korral ei saa me ikkagi selget vastust individuaalsete lihaste kohta. Kuna igasugune raskuse t\u00f5stmine kaasab reeglina terve hulga erinevaid lihasgruppe. Seega annab kaudne meetod vaid kaudse pildi teatud grupi lihaste kohta. Selleks tuleb esmalt teada oma 1 kordusmaksimum. Seej\u00e4rel v\u00f5tta sellest 80% vastupanu ja sooritada nii palju kordusi kui suudate. Kui sooritate v\u00e4hem kui 7 kordust, siis kaldub t\u00f6\u00f6s osalev lihaste grupp sinna, et rohkem kui 50% kiududest on kiired kiud. Kui sooritatakse rohkem kui 12 kordust, on rohkem kui 50% aeglased kiud ja kui sooritate korduste arvu vahemikku 8 12, on lihastes v\u00f5rdne proportsioon erinevat\u00fc\u00fcbilisi kiudusid.<\/p>\n\n\n\n

Nagu isegi t\u00f5deda v\u00f5ite, \u00e4hmase pildi saab, ent meetod annab siiski vaid v\u00e4ga kaudse pildi. Selleks, et ikkagi individuaalsest lihasest otsene \u00fclevaade saada on vaja kindlasti lihasbiopsia anal\u00fc\u00fcsid. <\/p>\n\n\n\n

Veel \u00fcks kaudne meetod, mida treenerid saavad kasutada, on, et sportlased kaasatakse v\u00f5imalikult erinevatesse spordialadesse ja tegevustesse. \u00d5ige pea hakkab ilmnema millistel aladel on sportlane edukas ja mis alad \u00fcldse ei sobi. Sageli kasutatakse sellist metoodikat noorsportlaste sportliku valiku m\u00e4\u00e4ratlemisel. Samas j\u00e4llegi, ka see metoodika annab k\u00fcllalt ebakindla pildi ja seda veel suure aja kuluga.<\/p>\n\n\n\n

Juhtn\u00f6\u00f6rid treeninguteks<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Sportlase v\u00f5i indiviidi kiuline kompositsioon, selle kaldumine \u00fches v\u00f5i teises suunas m\u00e4ngib tohutut rolli selles kui suuri raskusi suudetakse t\u00f5sta, millise arvu kordusi nad seerias j\u00f5uavad sooritada, kui kiiresti suudetakse joosta ja kui k\u00f5rgele h\u00fcpata, l\u00e4bi nende parameetrite on suuresti m\u00e4\u00e4ratletud ka soorituse l\u00f5ppresultaat. Kiud m\u00e4\u00e4ravad \u00e4ra, kas sportlasest saab rohkem kiirus ja j\u00f5ualade esindaja v\u00f5i hoopiski vastupidavusalade esindaja. <\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks sportlane\/kulturist, kel domineerivad kiired lihaskiud, ei ole kunagi v\u00f5imeline antud konkreetse raskusega v\u00f5imeline sooritama nii palju kordusi kui kulturist aeglaste kiudude suure osakaaluga. Seet\u00f5ttu ei saavuta see kiirete kiudude omanik eales sellist lihasvastupidavust kui see domineerivate aeglaste kiududega spordimees. <\/p>\n\n\n\n

Vastupidiselt eelnevale olukorrale, see sportlane, kes on suurema aeglaste kiudude osakaaluga ei ole kunagi v\u00f5imeline t\u00f5stma selliseid raskuseid ja jooksma l\u00f5ike nii kiiresti, kui kiirete kiududega \u00fclekaalus olev sportlane. Sestap ei saa ka see domineerivate aeglaste kiududega indiviid kunagi nii tugevaks ega kiireks kui see suurema kiirete kiudude osakaaluga indiviid. <\/p>\n\n\n\n

On oluline m\u00e4rkida, et isegi sprinterite grupis sees on erinevused, samamoodi on erinevused staierite hulgas. Isegi kui te olete sprinterit\u00fc\u00fcpi, siis kiudude erinevus esineb kindlasti veel teie ja teise sprinterit\u00fc\u00fcpi sportlasega v\u00f5rreldes. See t\u00e4hendab, et sugugi mitte k\u00f5ik sprinterid ei oma \u00fchesugust kiulist kompositsiooni, sama j\u00e4llegi ka staieritega. Osad sprinterid suudavad treeningul teha 10 x 200 m, teised on v\u00f5imelised vaid kaheksaks l\u00f5iguks ja on v\u00e4sinud. Siit v\u00f5ib j\u00e4reldada, et viimased (kes j\u00f5uavad 8 l\u00f5iku) suudavad \u00fche l\u00f5igu sooritamiseks veel enam v\u00f5imsust ja j\u00f5udu v\u00e4lja panna, mist\u00f5ttu v\u00e4sivad ka kiiremini. Sarnane fenomen taaskord ka kesk ja pikamaa jooksjate seas. Osa suudab teha treeningul 8×800 m, teised kestavad vaid viis 800 m l\u00f5igu.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Nii, et l\u00e4htuvalt eraldi igast sportlasest peaks treener otsustama, kellele anda l\u00f5ikude vahele pikem taastumisaeg. Need, kes suudavad v\u00e4lja panna suuremat j\u00f5udu ja kiirust v\u00e4sivad ka kiiremini, vajades seet\u00f5ttu pikemat puhkeintervalli. Samuti v\u00f5ib neil v\u00e4heneda ka l\u00f5ikude arv treeningul. Nad teevad kokkuv\u00f5ttes v\u00e4hem l\u00f5ike aga teevad need kiiremini. <\/p>\n\n\n\n

Treenides lihast, kus domineerivad kiired lihaskiud, vastupidavuslikul reziimil KINDLASTI EI SUURENE SELLE TULEMUSENA LIHASE AEGLASTE LIHASKIUDUDE ARV. Samamoodi, treenides aeglaste lihaskiududega lihast j\u00f5ureziimil, EI SUURENE KIIRETE LIHASKIUDUDE ARV LIHASES. EI OLE V\u00d5IMALIK, ET KIIRED KIUD MUUTUVAD AEGLASTEKS V\u00d5I VASTUPIDI. SEE, MILLEGA INDIVIID ON S\u00dcNDINUD, PEAB TA SELLEGA LEPPIMA.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi kiut\u00fc\u00fcbid ei saa \u00fcksteiseks \u00fcle minna, saame treeninguga m\u00f5jutada ja muuta lihase \u00fchte t\u00fc\u00fcpi kiudude ristl\u00f5ike pindala. Ehk teisis\u00f5nu s\u00f5ltuvalt treeningu iseloomust on v\u00f5imalik lihaskiudude selektiivne h\u00fcpertroofia. <\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks kui sportlasel on mingis konkreetses lihases segamini 50\/50 v\u00f5rdselt nii kiireid kui aeglaseid lihaskiude, siis vaadates lihase ristl\u00f5ike pindala, 65% ristl\u00f5ike pindalast kuulub v\u00f5ib-olla (n\u00e4iteks) kiiretele kiududele, ainult 35% aeglastele. <\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgides n\u00e4iteks j\u00f5u treeningprogrammi, siis treeningu tulemusena kiirete ja aeglaste kiudude arv j\u00e4\u00e4b endiselt 50\/50, ent suuresti muutub lihase ristl\u00f5ike pindala. Suureneb kiirete kiudude pindala osakaal ja aeglaste kiudude pindala osakaal j\u00e4\u00e4b samaks v\u00f5i isegi atrofeerub. <\/p>\n\n\n\n

Adekvaatse treeninguga saab m\u00f5jutada kiudude pindala osakaalu totaalsest ristl\u00f5ike pindalast.<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Kiired kiud h\u00fcpertrofeeruvad (suurenevad), aeglased kiud atrofeeruvad (m\u00f5\u00f5tmed muutuvad veelgi v\u00e4iksemaks). <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5ltuvalt intensiivsusest ja treeningprogrammidest, mida kasutatakse v\u00f5ib kiudude pindalade osakaalude suhe muutuda isegi 75% kiirete kiudude pindala osakaal, 25% aeglaste kiudude pindala osakaal. Selline muutus sellises suunas viib otseloomulikult j\u00f5un\u00e4itajate suurenemisele, samas on ka selge, et oks\u00fcdatiivne v\u00f5imekus ja vastupidavuslikud omadused v\u00e4henevad. Lisaks, kuna kiirete kiudude mass on suurem, nad on juba loomult suuremad, kogub sportlane tekkinud olukorras juurde ka lihasmassi. <\/p>\n\n\n\n

Ja vastupidiselt kui sportlane treenib pidevalt vastupidavusliku iseloomuga treeningreziimil, siis atrofeeruvad kiired gl\u00fckol\u00fc\u00fctilised lihaskiud (stimuleeriv treeningkoormus ju puudub), ja kuigi aeglased lihaskiud suurt ei h\u00fcpertrofeeru, siis vastav muutus kiudude pindalade suhetes ikkagi toimub, kuna kiired kiudude m\u00f5\u00f5tmed v\u00e4henevad. <\/p>\n\n\n\n

See t\u00e4hendab seda, et kui normaaltingimustel on kiudude pindalade suhe 65% kiirete kiudude pindala ja 35% aeglaste kiudude pindala, siis vastupidavus treeningu tulemusena v\u00f5ib tagaj\u00e4rg olla 50% kiirete kiudude pindala ja 50% aeglaste kiudude pindala. See omakorda muidugi ei t\u00e4henda, et kiireid kiudusid on v\u00e4henenud muutub vaid nende pindala. Antud olukorras lihase vastupidavuslikud omaduse t\u00f5usevad, j\u00f5uomadused v\u00e4henevad ja on ka selge, et sportlane kaotab lihaste massi. Lihase \u00fcmberm\u00f5\u00f5t muutub v\u00e4iksemaks. <\/p>\n\n\n\n

Treenerid ja sportlased teavad, et suurendamaks lihasj\u00f5udu<\/strong>, tuleb treenida suurte raskustega ja v\u00e4ikeste korduste arvuga. Treening madala ja paljudel juhtudel isegi keskmise intensiivsusega ei ole piisav, et kiired k\u00f5rge erutuvusl\u00e4vega gl\u00fckol\u00fc\u00fctilised lihaskiud t\u00f6\u00f6le hakkaksid. Seet\u00f5ttu ongi oluline, et intensiivsus oleks suur – see t\u00e4hendab, et treeningul kasutatavad raskused on suured, mitte ei k\u00e4ida saalis lihtsalt midagi liigutamas. <\/p>\n\n\n\n

Kuid kui suur peaks raskus olema ja milliseid kordusi kasutama?<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Lihasj\u00f5ud areneb primaarselt kui sooritatakse 8 korduseline seeria oma v\u00f5imete piirile v\u00f5i v\u00e4hem. Ehk teisis\u00f5nu igasugune seeria kuni 8 kordust annab j\u00f5udu. Kui eesm\u00e4rgiks on treenida j\u00f5udu ilma lihasmassi oluliselt suurendamata siis tuleks treenida vastupanuga 90 100% sportlase \u00fchest kordusmaksimumist ja korduste arv peaks olema 1 – 3. Kui soovitakse arendada maksimaalset j\u00f5udu stimuleerides samal ajal ka lihash\u00fcpertroofiat(kasvu), peaks kasutatav vastupanu olema 80 – 90% ja sooritama 5 – 8 kordust suutlikkuseni v\u00f5i selle ligil\u00e4hedale j\u00f5udma.<\/p>\n\n\n\n

Viimase soovituse puhul on oluline lisada, et kuigi treeningufookuseks on h\u00fcpertroofia, siis seda pigem sel eesm\u00e4rgil, et see aitab omakorda kaasa j\u00f5un\u00e4itajate suurenemisele,mitte h\u00fcpertroofia puhtalt lihasmassi eesm\u00e4rgil.<\/p>\n\n\n\n

Kui eesm\u00e4rk on lihasmass (h\u00fcpertroofia) keskmiste ja m\u00f5\u00f5dukate j\u00f5un\u00e4itajatega, peaks treeningu tuumiku moodustama kordusvahemik 6 – 12. Ja pidage meeles, et j\u00f5udu suurendada, j\u00f5un\u00e4itajaid parandada peavad kiired II B t\u00fc\u00fcpi kiud olema t\u00f6\u00f6le stimuleeritud. <\/p>\n\n\n\n

Maksimaalseteks tulemusteks tuleks treenida ikkagi vastavalt geneetilisele m\u00e4\u00e4ratlusele. N\u00e4iteks kui sportlane omab ikkagi suuremat hulka aeglaseid lihaskiudusid, siis v\u00f5iks ta rohkem keskenduda vastupidavus aladele, kasutada rohkem kordusi ja kergemat raskust. Samamoodi sportlane suure arvu kiirete kiududega l\u00f5ikab tunduvalt suuremat kasu sprinditreeningust, on edukas j\u00f5u ja lihasmassi arendamisel. Kasutama peaks siis vastavalt v\u00e4hem kordusi ja suuremat raskust. <\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

See, kuidas lihased reageerivad korduvale stiimulile (kehaline treening), s\u00f5ltub suures osas nende kiulisest koostisest mis omakorda on v\u00e4gagi geneetiliselt m\u00e4\u00e4ratletud.\u00a0 See, milline on skeletilihase kiuline kompositsioon m\u00f5jutab suuresti seda kuidas sportlane \u00fche v\u00f5i teise treeningprogrammiga […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":2968,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-2966","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-treening"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2966","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2966"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2966\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4061,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2966\/revisions\/4061"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2968"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2966"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2966"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2966"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}