K\u00fcllastunud rasva tarbimine vs. s\u00fcdamehaiguste p\u00f5hjustaja. Kuidas me j\u00f5udsime sinnamaale, et h\u00fclgasime toidu, mis hoidis meie aju tervena ja meid ennast energilisena sajandeid ?<\/p>\n\n\n\n
Me kuulume siin maakeral k\u00f5ik \u00fchiskonda ja ootame, et \u201eeksperdid\u201d meile \u00fctleksid, mis m\u00f5jub meile h\u00e4sti ja mis halvasti. Me oleme m\u00f5ne viimase p\u00f5lvkonna v\u00e4ltel l\u00e4bi elanud ajaloolisi s\u00fcndmusi inimese tervise m\u00f5istmise alal, sealhulgas on tehtud \u00fclit\u00e4htsaid avastusi selle kohta, mis teeb meid haigeks ja haigustele vastuv\u00f5tlikuks. \u00d5igupoolest m\u00e4rgib 20. sajand tohutut muutust meie eluviisis t\u00e4nu tehnoloogia ja meditsiini arengule. Vaid m\u00f5nek\u00fcmne aasta jooksul on muutunud laialdaselt k\u00e4ttesaadavaks antibiootikumid, vaktsiinid ja terviseteenused. Kadunud v\u00f5i kontrolli alla on saanud\u00a0 tavalised lapseea haigused, mis omal ajal keskmist eluiga tunduvalt l\u00fchendasid. Rohkem inimesi on kolinud linnadesse. Oleme n\u00fc\u00fcd haritumad, paremini informeeritud ning elukogenumad. Kuid m\u00f5neski m\u00f5ttes muutusime inimesteks, keda on lihtsam manipuleerida ja petta teabega, mis ei ole veel t\u00e4ielikult lahti m\u00f5testatud ega t\u00f5endatud.\u00a0<\/p>\n\n\n\n
Kahek\u00fcmnenda sajandi alguses tarbis keskmine ameerika kodanik umbes 2900 kalorit p\u00e4evas, kusjuures 40% sellest tuli v\u00f5rdseis osades k\u00fcllastunud ja k\u00fcllastumata rasvadest (oma talus elavad ja t\u00f6\u00f6tavad maapered tarbisid t\u00f5en\u00e4oliselt rohkem kaloreid). Nende toit koosnes v\u00f5ist, munadest, lihast, teraviljast, hooajalistest puuviljadest ja k\u00f6\u00f6giviljadest. V\u00e4hesed olid \u00fclekaalulised ja kolm peamist surmap\u00f5hjust olid kopsup\u00f5letik, tuberkuloos ning k\u00f5hulahtisus ja peensoolep\u00f5letik.<\/p>\n\n\n\n
Kahek\u00fcmnenda sajandi alguse poole hakkas Ameerika \u00dchendriikide p\u00f5llumajandusministeerium (USDA) j\u00e4lgima toitumistrende ja m\u00e4rkas, et ameeriklased hakkasid toiduks tarbima teistsuguseid rasvu. V\u00f5i asemel hakati kasutama taime\u00f5li, mis ajendas toiduainet\u00f6\u00f6stust kasutama h\u00fcdrogeenimist (taime\u00f5li muudeti tahkeks, et see sarnaneks v\u00f5ile). 1950 aastaks s\u00f6\u00f6di aastas umbes 4,5 kg v\u00f5id ja ligi 5 kilo taime\u00f5li senise 8 kilo v\u00f5i ja pisut rohkem kui kilo taime\u00f5li asemel. Ka margariin h\u00f5ivas toidusedelis j\u00e4rjest enam ruumi (sajandivahetusel s\u00f6\u00f6di aastas inimese kohta alla kilo margariini, kuid sajandi keskpaigas juba 3,5 kilo). \u00dcheks p\u00f5hjuseks oli t\u00f6\u00f6stuse pidev kasv, kus tootmine muutus lihtsamaks ja tarbijale odavamaks.<\/p>\n\n\n\n
Kuigi nn lipiidide (rasva) h\u00fcpotees p\u00e4rineb 19 sajandi keskpaigast, ei hakanud teadlased rasvarohket dieeti seostama \u201erasvast ummistunud\u201d arteritega enne 20 sajandi keskpaika, kui s\u00fcdame isheemiat\u00f5vest tingitud surmajuhtude arv kasvama hakkas. Vastavalt h\u00fcpoteesile t\u00f5stab k\u00fcllastunud loomne rasv vere kolesteroolitaset, mist\u00f5ttu kolesterool ja muud rasvad ladestuvad naastudena arterites. Selle teooria t\u00f5estuseks t\u00f5id teadlased v\u00e4lja peaaegu sirgjoonelise s\u00f5ltuvuse toidus leiduvast rasvast saadud kalorite ja s\u00fcdamehaigusest tingitud surmajuhtude arvu vahel seitsmes riigis Teadlikult oli j\u00e4etud\u00a0v\u00e4lja need riigid, mis ei sobinud\u00a0graafikuga, kaasa arvatud need, kus s\u00f6\u00f6di palju rasvu, kuid s\u00fcdamehaigusi oli v\u00e4he ja need, kus rahvastiku rasvatarbimine oli v\u00e4ike, kuid surmaga l\u00f5ppenud s\u00fcdameinfarkte oli palju. Hiljem selgus, et need teadlased olid paljuski toiduaine t\u00f6\u00f6stute enda palgatud, tagamaks k\u00e4ivet ja kasumit.<\/p>\n\n\n\n
Taoline ekslik info j\u00e4i p\u00fcsima ning m\u00f5ne j\u00e4rgneva aastak\u00fcmne v\u00e4ltel otsiti selle kinnituseks uusi t\u00f5endeid s\u00fcdameuuringutega, milles leiti, et inimestel, kellel on suurem vere kolesteroolisisaldus, esineb suurema t\u00f5en\u00e4osusega s\u00fcdame isheemiat\u00f5be ning on suurem risk sellesse surra. 1956. aastal alustas ameerika s\u00fcdame\u00fching \u201em\u00f5istliku toitumise\u201d kampaaniat, kus kutsuti \u00fcles v\u00f5id, searasva, mune ja loomaliha asendama margariini, maisi\u00f5li ja hommikus\u00f6\u00f6gihelvestega.\u00a0<\/p>\n\n\n\n
1970. aastateks oli lipiidide (rasva) h\u00fcpotees kindlalt kanda kinnitanud. Selle h\u00fcpoteesi keskmes oli k\u00f5igutamatu v\u00e4ide, et s\u00fcdame isheemiat\u00f5be p\u00f5hjustab kolesterool.
See motiveeris loomulikult valitsust midagi ette v\u00f5tma ning tulemuseks oli 1977. aastal toitumise ja rahvastiku vajaduste erikomitee v\u00e4ljaantud programm \u201eAmeerika \u00fchendriikide toitumisalased eesm\u00e4rgid\u201d. Nagu v\u00f5ite arvatagi, oli eesm\u00e4rgiks toidu v\u00e4iksem rasvasisaldus ning kolesteroolirikaste toiduainete v\u00e4ltimine. \u201eArtereid ummistavaid\u201d k\u00fcllastunud rasvu peeti eriti ohtlikeks. P\u00f5lu alla sattusid liha, piim, munad, v\u00f5i, juust ja troopilised \u00f5lid nagu kookos- ja palmi\u00f5li. See vaatenurk sillutas \u00fchtlasi teed ravimit\u00f6\u00f6stusele miljardeid dollareid sissetoovate lipiiditaset langetavate ravimite \u00e4ri jaoks. Samal ajal hakkasid tervisen\u00f5ustajad soovitama, et inimesed asendaksid need halvaks tunnistatud rasvad s\u00fcsivesikutega ja t\u00f6\u00f6deldud pol\u00fck\u00fcllastumata taime\u00f5lidega, sealhulgas soja-, maisi-, puuvillaseemne-, rapsi-, maap\u00e4hkli-, safloori- ja p\u00e4evalille\u00f5liga. 1980. aastatel j\u00e4rgisid eeskuju kiirtoidurestoranid, milles praadimisel kasutatud loomarasv ja palmi\u00f5li vahetati osaliselt h\u00fcdrogeenitud taime\u00f5li (transrasva) vastu. Kuigi USA p\u00f5llumajandusministeerium (USDA) on oma toitumisjuhistes vahepeal m\u00f5nigasi muudatusi teinud, levitab ta ikka veel ideed, et rasv on halb.<\/p>\n\n\n\n