{"id":2976,"date":"2021-04-05T06:01:00","date_gmt":"2021-04-05T06:01:00","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fitnesskool.ee\/?p=2976"},"modified":"2021-09-09T10:01:16","modified_gmt":"2021-09-09T10:01:16","slug":"kuidas-vabaneda-tselluliidist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/kuidas-vabaneda-tselluliidist\/","title":{"rendered":"Kuidas vabaneda tselluliidist ?"},"content":{"rendered":"<p>Termin tselluliit on v\u00f5etud kasutusele prantsuse arstide poolt tombulise nahaaluse rasva t\u00e4histamiseks, mis asub peamiselt naiste tuharatel, reitel, k\u00e4sivartel, alak\u00f5hul.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Paljud arvavad, et tselluliiti p\u00f5hjustab toksiliste ainete kuhjumine keha kudedesse, mis on omakorda p\u00f5hjustatud rafineeritud ja t\u00f6\u00f6deldud toitude \u00fcletarbimisest ning v\u00e4hesest juur- ja puuvilja tarbimisest. Sellest tingituna tekivad vee-, rasva- ja j\u00e4\u00e4kainete t\u00fchimikud, mis annavad nahale lohulise efekti mida nimetatakse ka apelsinikooreks. Eriti n\u00e4htavaks muutub see siis, kui nahka vajutada s\u00f5rmede vahel kokku. Kuid enamik arste, teadlasi ja treenerid on \u00fcksmeelsel seisukohal, et tegemist on tavalise nahaaluse rasvaga ning toksiinidel pole selle loomuliku protsessiga midagi \u00fchist<strong>.\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>P\u00f5hjus, miks nii paljudel naistel (isegi saledatel) on puusadel ja reitel tselluliit, on suguhormooni &#8211; \u00f6strogeeni liiga k\u00f5rge tase. See t\u00f5ttu naistel koguneb just nendesse piirkondadesse rasv, millest enamus esineb nahaaluse rasvana. \u00dcheks p\u00f5hjuseks miks \u00f6strogeeni tase t\u00f5useb liigselt k\u00f5rgele on j\u00e4llegi just vale toitumise tagaj\u00e4rg \u2013 rafineeritud ja t\u00f6\u00f6deldud toiduainete tarbimine.\u00a0Kui n\u00fc\u00fcd arvata, et sellest vabanemiseks piisab kui tarvitada palju reklaamitud  tselluliidi kreeme v\u00f5i salongides pakutavaid vastavaid protseduure, siis see peab kahjuks pettuma.<\/p>\n\n\n\n<p>Rasva leidub organismis peamiselt nahaaluste ja kehasiseste rasvadepoodena, peale selle veel mikroskoopiliste tilgakestena v\u00f5i lahustunud kujul peaaegu k\u00f5ikides keha rakkudes. Nahaalune rasvakiht katab lihastikku ja annab inimese kehale tema voolujoonelised kontuurid. Rasvkude leidub just neis keha piirkondades kus on vaja mehaanilist survet pehmendada v\u00f5i elut\u00e4htsaid elundeid kaitsta (s\u00fcda, neerud, maks, sooled). T\u00e4nu oma ehitusele talub rasvkude h\u00e4sti r\u00f5humist ja rebimist. Tugeva kestaga \u00fcmbritsetud rasvaga t\u00e4idetud rakud on \u00fcksteise suhtes k\u00fcllaltki liikuvad ja funktsioneerivad nagu puhvrid. Rasvkoel on soojuse isolatsiooni \u00fclesanne. Rasvunud inimesed taluvad k\u00fclma paremini kui k\u00f5hnad. Nende nahaalune rasvapadjand kaitseb keha liigse jahtumise eest.<\/p>\n\n\n\n<p>Rasvadepoo on ka keha t\u00e4htsaks energiavaruks. N\u00e4lgiv organism kasutab algul oma s\u00fcsivesiku reserve, mis on gl\u00fckogeenina salvestatud maksarakkudes ja lihastes. Neid j\u00e4tkub suhteliselt l\u00fchikeseks ajaks. Seej\u00e4rel algab rasvarakkude &#8220;p\u00f5letamine&#8221;, mille tulemusena inimene k\u00f5hnub. Kui ka see rasvavaru on ammendatud, algab kehavalgu (lihaste) l\u00f5hustumine energeetiliseks otstarbeks, mis v\u00f5ib l\u00f5ppeda t\u00f5siste tervise h\u00e4iretega.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">\u00dclekaaluliste treening<\/h2>\n\n\n\n<p>\u00dcldjuhul sisikonna rasvkude suureneb vananedes, alates 20 eluaastast m\u00f5lemal sool. Rasv k\u00f5hu piirkonnas suureneb vananedes meestel siiski rohkem kui naistel. Vanusega muutub nahk \u00f5hemaks ja v\u00e4hem elastseks, seega muutuvad rasvaga t\u00e4idetud rakud rohkem m\u00e4rgatavamaks. See apelsinikooreefekt v\u00f5ib muutuda veelgi n\u00e4htavamaks p\u00e4evitamisega, sest liigne p\u00e4ike muudab naha elastsust.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4htis osa mida etendab treening, tuleneb energiakulu ja energia tarbimise tasakaalustamisest v\u00f5i kulutuste suurendamisest \u00fcle energia tarbimisest. Tulemuseks on kaalu v\u00e4henemine ja \u00fclem\u00e4\u00e4rase keha rasva kaotamine, pluss vastuv\u00f5tlikkuse v\u00e4hendamine kroonilistele haigustele. Siiski on kehalise aktiivsuse m\u00f5ju rasvahulgale organismis keerukam kui lihtsalt energiakulu suurendamine. On k\u00fcllaltki lihtne endal kogeda, et igasuguse kehalise aktiivsuse suurendamine ei pruugi tingimata m\u00f5jutada kehakaalu soovitud suunas. P\u00f5hiline on ainevahetuse<strong> <\/strong>\u00fcmberkorraldamine. Teatud piirides on v\u00f5imalik, et energiakulu suurenemisele reageerib organism suurendades \u00f6konoomiat kulutuste suhtes. Samuti on teada, et energiakulu kasvul v\u00f5ib kujuneda toitainete parem omandamine seedetraktis. Seep\u00e4rast on oluline mitte ainult energiakulu suurendamine, vaid ka kuidas see toimub. S\u00f5na kuidas taga peitub otstarbekalt valitud kehaline aktiivsus, nimelt just selline kehaline aktiivsus, mis kindlustab ainevahetuse muutused soovitud suunas.<\/p>\n\n\n\n<p>Kehaline aktiivsus peab m\u00f5jutama eelk\u00f5ige ainevahetust rasvkoes, stimuleerides rasvkoe kasutusele v\u00f5tmist energiaallikana.<\/p>\n\n\n\n<p>Rasvade oks\u00fcdeerimine tekib \u00fcksnes pikaajalisel m\u00f5\u00f5duka intensiivsusega&nbsp;ja katkematul tegevusel. L\u00fchiaegsed pingutused ei anna oodatud tulemust. Lisaks pingutuse intensiivsusele on oluline stabiilne madal insuliini tase veres, mis t\u00e4hendab \u00f5iget toitumist &#8211; kui tihti s\u00fc\u00fca, mida s\u00fc\u00fca ja mis koguses.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Kuid tuleb koheselt arvesse v\u00f5tta, et ka k\u00f5ige otstarbekamalt korraldatud treeningu m\u00f5ju ei ole kiirelt ilmsiks tulev. N\u00e4iteks sportlasel, maratonijooksu (42 km) v\u00e4ltel kasutatakse k\u00fcll valdavalt rasvasid energia-allikana, kuid ikkagi on kogu rasvakulu distantsi v\u00e4ltel umbes 200 grammi.<\/p>\n\n\n\n<p>Keskmiselt rasvunutele on regulaarne treening h\u00e4davajalik. Rohkelt&nbsp; rasvunutega v\u00f5ivad aga tekkida \u00fcldlevinud probleemid, sest nende mobiilsus on raskendatud ning harjutused on neile rasked ja isegi ohtlikud, kui neid veel sooritatakse ilma korralikult koostatud programmita. P\u00e4deva treeneri olemasolu on siin h\u00e4davajalik. Rohkelt- ja keskmiselt rasvunutele vanematele inimestele peab hoolikalt planeerima spetsiifilisi&nbsp;harjutusi, mis on sobiva intensiivsuse- ja kestusega. Kasulikud, regulaarsed harjutusre\u017eiimid peaksid olema erinevas vormis. N\u00e4iteks on otstarbekas \u00e4ra kasutada mitmesuguseid ergomeetreid nagu (veloergomeeter, s\u00f5udmine, k\u00f5ndimine), kus saab t\u00e4pselt koormust doseerida ja pulsisagedust j\u00e4lgida.<\/p>\n\n\n\n<p>Ujumist v\u00f5iks kasutada siis kui jalad ei pea liigse kehakaalu t\u00f5ttu k\u00fcllaldaselt k\u00e4imisele vastu v\u00f5i on sellest tingituna eelnevalt saadud vigastus. Ujumisel tuleb arvestada seda, et t\u00e4nu praktiliselt kaaluta olekule vees on energiakulu v\u00e4ike. Samal ajal toimub suurem energia \u00e4raandmine suhteliselt k\u00fclmas vees. Basseinis tuleks kogu treeningu v\u00e4ltel ujuda \u00fchtlases aeroobses re\u017eiimis. Rasvunutele soovitaks peale ujumise ka veeaeroobikat(h\u00fcdroobikat), kuna see v\u00f5imaldab v\u00e4hendada keha kaaluga seoses tekkida v\u00f5ivaid traumasid ning rasvunud harjuvad kiiremini kestuse ja sagedusega.<\/p>\n\n\n\n<p>Treeningute alustamisel tuleb olla ettevaatlik neil, kelle kehakaal on v\u00e4ga suur. N\u00e4iteks suure kehakaaluga inimesed, 130 &#8211; 160 kg on esialgu suutelised l\u00e4bima k\u00f5ndides 3 km, umbes 35 &#8211; 40 minutiga. Neil aga kelle kehakaal oli veelgi suurem, kulub sellisele treenituse tasemele j\u00f5udmiseks mitu kuud. Jooks &nbsp;on rasvunute puhul vastun\u00e4idustatud just eelk\u00f5ige traumade t\u00f5ttu. Peamine vigastuse oht langeb siin p\u00f5lvedele. Samuti saab liiga suure koormuse s\u00fcda, kuna pulss t\u00f5useb liialt k\u00f5rgele ning selle tulemusena v\u00e4sib inimene kiiresti ja treeningu kestus osutub liialt l\u00fchikeseks, et soovitud efekt saada. Peale spetsiaalsete treeningute on soovitav \u00fclekaalulistel v\u00f5imalikult palju liikuda, loobuda isikliku auto ja \u00fchistranspordi kasutamisest, kasutada liftide asemel treppe jne.<\/p>\n\n\n\n<p>Positiivseid muutusi kehakaalus saab ainult pikaajalise s\u00fcstemaatilise harjutamisega. Peale optimaalse kehakaalu ja t\u00f6\u00f6v\u00f5ime saavutamist tuleb edasi treenida, et positiivsed muutused s\u00e4iliksid. Eriti raske on seda saavutada geneetiliselt rasvunutel s.t. kui m\u00f5lemad vanemad on \u00fclekaalulised. Siin aitab ainult v\u00e4ga range p\u00e4evaplaanist kinnipidamine.<\/p>\n\n\n\n<p>Soolised erinevused keha rasva v\u00e4henemises on seoses rasva paigutusega kehal. Meestel on rohkem lipol\u00fc\u00fctiliselt aktiivset rasvkudet kui naistel. Suurem proportsioon kogu keha rasvast, mis asub k\u00f5hu piirkonnas tingibki soolised erinevused treeningu m\u00f5jus. Meestel p\u00f5hjustab treening suurema rasva kulu kui&nbsp; naistel. See on tingitud \u00fchelt poolt ka testosterooni k\u00f5rgemast tasemest. T\u00fcsedad naised on suhteliselt resistentsed treeningule rasva kaotuse osas. Rasvkoe madal tundlikkus on mehhanism, mille abil naistel s\u00e4ilitatakse keha rasvu teiste bioloogiliste funktsioonide jaoks. Naistel paigutub \u00fclearune rasv peamiselt tuharatele ja reitele. Reitel asuvad rasvkoe rakud on lipol\u00fc\u00fctiliselt v\u00e4hem aktiivsed kui k\u00f5hurasvad. Treening, mis on m\u00e4\u00e4ratud kaalu v\u00e4hendamiseks, m\u00f5jub k\u00f5hurasvadele, reitel paiknev rasv v\u00e4heneb aeglasemalt. Kuid kui treening on k\u00fcllaldaste koormustega ning kui toitumine on piiratud ja viidud vastavusse tegeliku energiakuluga, kindlustab see rasva massi v\u00e4henemise loomulikult ka naistel. &nbsp;<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Termin tselluliit on v\u00f5etud kasutusele prantsuse arstide poolt tombulise nahaaluse rasva t\u00e4histamiseks, mis asub peamiselt naiste tuharatel, reitel, k\u00e4sivartel, alak\u00f5hul.&nbsp; Paljud arvavad, et tselluliiti p\u00f5hjustab toksiliste ainete kuhjumine keha kudedesse, mis on omakorda p\u00f5hjustatud rafineeritud [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":2977,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[21],"class_list":["post-2976","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-treening","tag-toitumine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2976","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2976"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2976\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4101,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2976\/revisions\/4101"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2977"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2976"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2976"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2976"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}