Selleks, et m\u00f5ista miks inimeste kehakaalud on erinevad ning miks m\u00f5ni inimene kogub kehakaalu kiiremini, on vaja meelde j\u00e4tta \u00fcks oluline fakt keharasva kohta: Rasvarakkude arv inimeste kehas on igal inimesel erinev. See arv on konstantne, ehk siis nende arv elu jooksul ei muutu. On oluline teada, et vanuses 11 \u2013 15 m\u00e4\u00e4rab suures osas \u00e4ra, milline see arv t\u00e4iskasvanuna on. Kui selles vanuse perioodil ollakse rasvunud, siis seda t\u00e4iskasvanuna kontrolli all hoida on raskem.
Kuna rasvarakkude arv kehas on muutumatu, siis dieedi ja trenniga on v\u00f5imalik neid vaid kahandada, mitte aga elimineerida. Mis t\u00e4hendab, et rasva \u201ep\u00f5letades\u201d me k\u00f5igest v\u00e4hendame rasvarakkude suurust, mitte ei muuda neid olematuks. Isegi rasvaimuga f\u00fc\u00fcsiliselt eemaldatud rasvarakud tahavad tulla ajapikku tagasi. See on omaette teema ning vajab eraldi k\u00e4sitlemist, kuid p\u00e4ris kindlasti on see k\u00f5ige halvem lahendus.
Inimene, kellel on kaks korda rohkem rasvarakke, kogub ka kaks korda kiiremini kehakaalu, sest rasvarakke, mis energiat salvestama hakkavad on temal rohkem. Seega, on ka rasvavarumise protsess kiirem. K\u00f5ik teavad meie \u00fcmber inimesi, kes v\u00f5ivad vastupidiselt s\u00fc\u00fca \u00fcksk\u00f5ik mida ja oluliselt kaalus juurde ei v\u00f5ta, sest nende kehas on v\u00e4he rasvarakke. See t\u00e4hendab, et need, kellel on soodumus kaalu kergesti koguda, peaks eriti j\u00e4lgima mida ja kui palju nad s\u00f6\u00f6vad.<\/p>\n\n\n\n
Keharasval on v\u00e4ga palju \u00fclesandeid, kuid p\u00f5hi\u00fclesandeks on energia saamine ning s\u00e4ilitamine. Nad on n\u00e4iteks ka rasvlahustuvate vitamiinide allikaks ning samaaegselt soodustavad nad vitamiinide imendumist. Neli olulist vitamiini (A, D, E ja K) lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata v\u00f5imalik. Rasvarakud talletavad organismi varuaineid ja v\u00e4hendavad keha soojuskadu.<\/p>\n\n\n\n
Kui v\u00f5rrelda keharasva olulisust t\u00e4nap\u00e4eval ja kiviajal, siis vajadused ja selle p\u00f5hjused on t\u00e4iesti erinevad. K\u00f5ige olulisemaks erinevuseks on toit ja s\u00f6\u00f6mine. Kiviaja inimene pidi arvestama sellega, et vahepeal tuli ette perioode, kus pikka aega ei olnud kogukonnal piisavalt toitu. Nende toidulaud s\u00f5ltus sellest, kas jahi k\u00e4igus \u00f5nnestus loom k\u00e4tte saada v\u00f5i milliseid metsasaadusi parasjagu loodus pakkus.
Kiviaja inimene ei saanud minna k\u00f5rvalt\u00e4nava toidupoodi kui tal k\u00f5ht t\u00fchjaks l\u00e4ks v\u00f5i energiavarud otsakorral olid. Seet\u00f5ttu oli oluline, et keha salvestaks energiat rasvkudedes. Mida rohkem rasva kehas oli, seda rohkem energiat oli keha salvestanud ja seda kauem suutis inimene ilma toiduta ellu j\u00e4\u00e4da. T\u00e4nap\u00e4eva inimesel ei ole vaja energiat nii palju rasvana salvestada, sest \u00fcmberringi on nii palju toitu, et energia saamiseks pole vaja teha muud, kui avada k\u00fclmkapi uks.
N\u00e4iteks karud s\u00f6\u00f6vad ennast rasva kindla eesm\u00e4rgi nimel – selleks, et pikk talveuni piisava energiavaruga \u00fcle elada. Kui karud ennast rasva ei s\u00f6\u00f6ks, siis nad talvel hukkusid. T\u00e4nap\u00e4eva inimesel puudub igasugune vajadus ennast \u00fcleliigse rasvaga varustada. \u00dcles\u00f6\u00f6misega koormab inimene oma organismi asjatult – saadud lisaenergiat ei kasutata, kuid kogu keha n\u00e4gi asjatut vaeva toidu seedimiseks. K\u00f5ik mis liigub, l\u00f5puks ka kulub. Samuti ei kesta inimorganism l\u00f5putult. Eriti veel, kui seda koormatakse raskesti seeditava toiduga.<\/p>\n\n\n\n
Rasva leidub naha all ja siseelundite \u00fcmbruses. Eluks vajalik minimaalne rasva osakaal v\u00f5ib meestel olla 2-5 % ja naistel 8-13%. Kuid keskmine protsent meestel on\u00a0 15-25 % ja naistel umbes 20-30%. Rasva kogust kehas saab reguleerida sisse s\u00f6\u00f6dava kalorite koguse ja kulutatud kalorite koguse reguleerimisega. Ehk siis, kehakaal t\u00f5useb kui s\u00fc\u00fcakse rohkem, kui energiat kulutatakse.
Nahaalune rasv reguleerib keha reljeefi ning kaitseb keha mahajahtumise eest. Liigne nahaalune rasv on silmaga n\u00e4htav ning rikub keha \u00fcldilmet. Siseorganeid \u00fcmbritsev rasv on aga silmale mitten\u00e4htav ning vanusega selle kogus suureneb. See polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht \u00fcmbritseb n\u00e4iteks neerusid. Liiga suur nn. \u00f5llek\u00f5ht v\u00f5ib viidata liiga k\u00f5rgele siseorganite rasva kogusele, mis on suureks ohuks tervisele.<\/p>\n\n\n\n
Rasvades sisaldub k\u00fcll suur kogus energiat, aga selle energia kasutus v\u00f5imalused on v\u00f5rreldes s\u00fcsivesikutega m\u00e4rksa piiratumad. Energia k\u00e4ttesaamine rasvast on palju keerulisem kui s\u00fcsivesikutest. Rasvhapete kasutamine energiaallikana on v\u00f5imalik \u00fcksnes lihaste t\u00e4ieliku hapnikuga varustatuse korral. See t\u00e4hendab, et rasvad ei tule k\u00f5rge intensiivsusega pingutustel energiaallikana \u00fcldse k\u00f5ne alla. Aeroobsel treeningul suudavad lihased rasvhappeid efektiivselt kasutada \u00fcksnes koos s\u00fcsivesikutega.
Kui juurde v\u00f5tmine on enamasti meeldiv ja m\u00e4rkamatu tegevus, siis alla v\u00f5tmine on pidev enese piiramine ja kui seda mitte oskuslikult teha siis piinamine. Kahjuks on nii, et rasvarakkude arv kehas ei v\u00e4hene, neid n\u00e4lga j\u00e4ttes nende suurus vaid v\u00e4heneb, mist\u00f5ttu igasugused trennid ja dieedid ei ole v\u00e4ga pikka aega m\u00f5juvad, kui need \u00fcks hetk \u00e4ra l\u00f5petatakse. See p\u00e4rast on regulaarne treening rasvumise vastu \u00fcks lahendusest. Teine ja efektiivsem on ikkagi j\u00e4rjepidev toitumen\u00fc\u00fc j\u00e4rgimine.L\u00fchiajalised lahendused annavad vaid l\u00fchiajalisi tulemusi.\u00a0<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Selleks, et m\u00f5ista miks inimeste kehakaalud on erinevad ning miks m\u00f5ni inimene kogub kehakaalu kiiremini, on vaja meelde j\u00e4tta \u00fcks oluline fakt keharasva kohta: Rasvarakkude arv inimeste kehas on igal inimesel erinev. See arv on […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":2995,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[10,11],"tags":[],"class_list":["post-2994","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-toitumine","category-tervis"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2994","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2994"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2994\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2996,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2994\/revisions\/2996"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2995"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2994"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2994"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2994"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}