{"id":3051,"date":"2021-03-23T11:18:14","date_gmt":"2021-03-23T11:18:14","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fitnesskool.ee\/?p=3051"},"modified":"2021-04-13T12:09:36","modified_gmt":"2021-04-13T12:09:36","slug":"eksiarvamusi-ainevahetusest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/eksiarvamusi-ainevahetusest\/","title":{"rendered":"Eksiarvamusi ainevahetusest"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\">Mu ainevahetus on aeglane on \u00fcks sagedamaid vastuseid \u00fclekaaluliste suust, p\u00f5hjendades enda rasvumist.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui t\u00f5siselt soov saada saledaks, siis peaks l\u00f5petama ainevahetuse s\u00fc\u00fcdistamise ja v\u00f5tma \u00f5ppust neist allpool toodud eksiarvamustest ja faktidest.<br><br><strong>Eksiarvamus <\/strong>&#8211;<strong> keharasva hulk m\u00f5jutab ainevahetuse kiirust.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><br>Lihasmass, mida omad paneb hoopis paika sinu ainevahetuse kiiruse ja selle m\u00e4\u00e4ra.<br><br>\u00dcldiselt, kui jutt k\u00e4ib ainevahetuse kiirusest, siis peetakse silmas puhkeseisundi metaboolset m\u00e4\u00e4ra (RMR \u2013 rest metabolic rate), ehk see kalorite hulk, mida keha tarbib oma p\u00f5hifunktsioonide t\u00e4itmiseks: s\u00e4ilitada kehatemperatuuri, hingata, pumbata verd, tarnida toitaineid jne.<br><br>K\u00f5ige \u00f5igem ainevahetuse kiiruse m\u00e4\u00e4raja on keha \u00abrasvavaba\u00bb mass \u2013 ehk kogu keha mass miinus rasvkude. P\u00f5him\u00f5tteliselt on see lihas- ja luukoe ning vee mass, millest keha koosneb.<br><br>Erinevusi ainevahetuse kiiruses p\u00f5hjustabki lihasmass. N\u00e4iteks, kui v\u00f5rrelda treenitud naisterahva ainevahetust temaga samas kaalus oleva, kuid istuvat eluviisi pidava naise omaga, siis t\u00f5en\u00e4oliselt p\u00f5letab treenitud naine puhkeolekus rohkem kaloreid, kuna tal on rohkem lihaseid ning istuval naisel on selle v\u00f5rra enam rasva tema v\u00e4hese aktiivsuse t\u00f5ttu.<br><br>Lihased on ainevahetuse seisukohalt t\u00f5husamad kalorip\u00f5letajad kui rasvkude. Rasvamass ei ole muidugi p\u00e4ris inertne, kuid ta ei kuluta sama kalorihulka nagu lihas.<br><br>Rasvkude on meie kehas tegelikult energia salvestamiseks ning seet\u00f5ttu ta ei pea ega saa kulutada palju kaloreid, sest nii tekitaks ta meile kahju. Niisiis, ainevahetus s\u00f5ltub suuresti kehaehitusest ja koostisest ning mida rohkem lihaseid sul on, seda suurem on sinu puhkeseisundi ainevahetuse m\u00e4\u00e4r.<br><br><strong>Eksiarvamus &#8211; enamikul \u00fclekaalulistest on aeglane ainevahetus.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><br>\u00dclekaalulistel inimestel on tegelikult keskmisest kiirem ainevahetus.<br><br>Paljudel inimestel on komme s\u00fc\u00fcdistada ainevahetust oma kaalut\u00f5usus. Huvitav fakt on aga see, et kui v\u00f5tta aluseks inimeste rasvavaba massi kaal, siis erinevusi ainevahetuse kiiruses p\u00f5him\u00f5tteliselt polegi. Teisis\u00f5nu, inimesed on v\u00e4ga sarnased, kui v\u00f5rrelda energia hulka, mis on kulunud nende rasvavaba massi \u00fche kilo elushoidmiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui teha test, et leida rasvavaba massi ja puhkeseisundi metaboolset m\u00e4\u00e4ra on tegemist t\u00f5epoolest m\u00fc\u00fcdiga, kui inimesed, eriti suurema kehakaaluga s\u00fc\u00fcdistavad oma rasvumises aeglast ainevahetus.<br><br>Tegelikkuses on pilt hoopis vastupidine \u2013 kaalut\u00f5usuga ainevahetus kiireneb ja see pigem t\u00f6\u00f6tab nende kasuks, kes tahavad kaalu langetada.<br>\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuigi kaalut\u00f5usuga kulub rohkem kaloreid, siiski s\u00f6\u00f6vad need inimesed aina rohkem ja rohkem ning see ongi tegelik p\u00f5hjus, miks nende kaal t\u00f5useb. K\u00fcsimus pole ainevahetuse kiiruses, vaid toitumisharjumustes.<br><br>Kui v\u00f5etakse kaalus juurde, siis tegelikult kasvab ka rasvavaba mass. Keskmiselt iga juurdev\u00f5etud kilo, mis pole lihasmassi kasvatamine treenimise teel, jaotub nii: veerand on rasvavaba mass ja kolm neljandikku on rasv.<br><br>See veerandik rasvavaba massi on sidekude, mis on kehal abiks kaalukoormaga toimetulekuks. Inimesed, kellel on palju keharasva ja kes on piisavalt liikuvad, omavad ka palju sidekoe massi, kuna see on vajalik suure kehamassi liigutamiseks.<br><br>Nad on nagu raskej\u00f5ustiklased, kes on endale karmi treeningkava ette v\u00f5tnud kui nad liiguvad aktiivselt ringi, ronivad trepist \u00fcles, pidevalt kaasas tohutu loomulik raskuskoorem &#8211; selle korvamiseks peab suurenema ka sidekude. Seet\u00f5ttu saavad aktiivsed \u00fclekaalulised preemiaks teatud m\u00e4\u00e4ral kiirema ainevahetuse, kuid kindlasti j\u00e4\u00e4b see alla neist v\u00e4iksemat rasvamassi omavatele inimestele.<br><br><strong>Eksiarvamus &#8211; paljud inimesed, kes v\u00f5itlevad oma \u00fclekaaluga, v\u00f5ivad kannatada kilpn\u00e4\u00e4rmehaiguste all.<\/strong><br><br>Hormoonid m\u00f5jutavad meie ainevahetust ja kogu meie keha. Kilpn\u00e4\u00e4rmehormoonid on p\u00f5him\u00f5tteliselt need, mis otseselt m\u00f5jutavad keha ainevahetuse kiirust.<br><br>\u00abInimestel, kellel on kilpn\u00e4\u00e4rme \u00fcletalitus, on v\u00e4ga k\u00f5rge metaboolne m\u00e4\u00e4r ja alatalituse puhul on see aeglane. Aga enne, kui tembeldada kilpn\u00e4\u00e4ret kaalut\u00f5usu s\u00fc\u00fcdlaseks, tuleb v\u00f5tta arvesse, et see pole nii  levinud probleem. Ainult arst saab teha kindlaks, kas on tegemist kilpn\u00e4\u00e4rme haigestumisega ja kas kaalut\u00f5us on just sellest tingitud. Siinkohal v\u00f5ib n\u00e4itena tuua \u00fclekaaluliste protsendi, mis on t\u00f5usnud USA-s juba 65 % piirimaile. Seda v\u00f5ib nimetada juba \u00fcleriiklikuks epiteemiaks.<br><br>On veel teisi hormoone, nagu adrenaliin, mis omavad seost kulutatava kalorihulgaga. Pole midagi lihtsamat, kui juua tass kohvi ja juba saab see hormoon impulsi kiirendada su ainevahetust \u2013 kofeiin teeb erksamaks, kuna suurendab adrenaliini taset veres.<br><br>S\u00fcdamel\u00f6\u00f6gisagedus t\u00f5useb ja see on peamine kofeiini toime kalorip\u00f5letuse ja ainevahetuse puhul, kuna ta m\u00f5jutab hormoone. T\u00e4htis on tark ja m\u00f5\u00f5dukas kasutamine \u2013 nii v\u00f5ib t\u00f5epoolest kofeiini abil p\u00f5letada enam kaloreid ja seel\u00e4bi kontrollida kehakaalu.<br><br><strong>Eksiarvamus &#8211; kui kaalukaotusel tekib platoo ehk kaaluseisak, siis ilmselt on ainevahetus aeglustunud.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><br>Platoo on kindel m\u00e4rk, et su ainevahetus teeb oma t\u00f6\u00f6d.<br><br>Kaalulangetamise ajal satub enamik inimesi sellesse platoo punkti \u2013 kaaluseier on justkui kinni kiilunud, m\u00f5\u00f5dulint valmistab pettumust ja ainus, mis muutub kasvavas tempos on frustratsioon.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00e4es on parim aeg, et hinnata \u00fcmber oma toitumine ja treeningkavad ning arutleda oma senise eduka kaalukaotuse \u00fcle. Enamik inimesi suudab suhteliselt kerge vaevaga kaotada ligikaudu 10 protsenti oma kehakaalust, j\u00f5udes punkti kus j\u00e4rgmise 10 protsendi kehakaalu allav\u00f5tmine n\u00f5uab juba tugevat pingutust.<br><br>See reeglina ongi punkt, kus kaalukaotus ei k\u00e4i samas tempos kui alguses. Sellel on kaks p\u00f5hjust: esiteks, sa oled n\u00fc\u00fcd v\u00e4iksem ja ainevahetus kohandub \u00abuue minaga\u00bb. Teiseks, keha peab seda n\u00e4ljaks ja selle tulemusena langeb kilpn\u00e4\u00e4rme hormoonitase ning puhkeseisundi ainevahetuse kiirus v\u00f5ib langeda 10\u201325 protsenti ja sa ei p\u00f5leta enam nii palju kaloreid kui enne.<br><br>Ja siinkohal ununeb enamikul inimestest \u00fcks t\u00f5siasi: kui kaal langeb, muutub keha kergemaks, mis t\u00e4hendab, et v\u00e4heneb ka p\u00e4evas kulutatav kalorite hulk. N\u00fc\u00fcdseks on su keha uue ja v\u00e4iksema \u00abminaga\u00bb kohanenud ja seda tegi ka sinu ainevahetus. Teatud punktis saabub energiabilanssi tasakaal \u2013 tarbitud ja kulutatud kalorite hulk on v\u00f5rdne. See ongi platoo, millest palju juttu tehtud.<br><br>Loogika \u00fctleb, et kui veelgi enam kaalu kaotada, siis peaks kas suurendama kalorite kulutamist v\u00f5i v\u00e4hendama nende tarbimist, kuid siin peab olema ettevaatlik. Kui seda tehakse nii, et j\u00e4etakse m\u00f5ni s\u00f6\u00f6gikord p\u00e4eva jooksul \u00fcldse \u00e4ra, v\u00f5i kui langetatakse kalorite hulka liiga palju korraga, siis v\u00f5ib kindel olla, et asi\u00a0 muutub veel hullemaks. Lahendus on hoopis see, kui hakkatakse rohkem s\u00f6\u00f6ma, ehk suurendadakse kalorite hulka. Isegi paarist sellisest p\u00e4evast v\u00f5ib juba kasu olla. Ainevahetus kiireneb, organism taastub ja v\u00e4ljub stressist ning kaalukaotus j\u00e4tkub taas.<br><br><strong>T\u00f5de &#8211; vananedes meie ainevahetus aeglustub.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00f5igi nende eksiarvamuste seas on siiski \u00fcks t\u00f5de peidus: vananedes t\u00f5esti aeglustub meie ainevahetus. Kui v\u00f5rrelda 22- ja 75-aastast inimest, on ainevahetuse kiiruse vahe umbes 20\u201325 protsenti.<br><br>Kui n\u00e4iteks 22-aastase puhkeseisundi metaboolne m\u00e4\u00e4r on 1500 kilokalorit, siis 75-aastasel on see 1200 kilokalorit. Osaliselt on ainevahetuse aeglustumisel hormonaalne p\u00f5hjus.<br><br>Hormoonid ei ole enam sellise j\u00f5udlusega, nagu nad olid nooremas eas, aga kui sa oled suutnud aastate jooksul s\u00e4ilitada oma lihasmassi, siis see aitab tekkivat vahet \u00fcsna suuresti tasakaalustada. <br><br><strong>Ainevahetuse m\u00e4\u00e4ra selgitamine<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sa v\u00f5id ise m\u00e4\u00e4rata oma ainevahetuse kiiruse, kui tead oma rasvavaba massi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iga kilo rasvavaba massi p\u00f5letab keskmiselt 35 kilokalorit \u00f6\u00f6p\u00e4evas. N\u00e4iteks 5 kg juurde treenitud lihasmassi p\u00f5letab \u00f6\u00f6p\u00e4evas 150 kilokalorit rohkem. Oluline on see, et teades oma rasvavaba massi, tead oma ainevahetuse kiirust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Valem:<\/strong><br>Kalorite kogus p\u00e4evas ehk RMR = 418 + (20,3 x sinu rasvavaba mass kilodes) \u2028<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>N\u00e4ide:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui sa kaalud 64 kg ja sul on 20 protsenti rasvamassi, siis sul on umbes 51 kg rasvavaba massi. Sinu RMR = 418 + (20,3 x 51) = 418 + 1035,3 = 1453,3 kalorit p\u00e4ev.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mu ainevahetus on aeglane on \u00fcks sagedamaid vastuseid \u00fclekaaluliste suust, p\u00f5hjendades enda rasvumist. Kui t\u00f5siselt soov saada saledaks, siis peaks l\u00f5petama ainevahetuse s\u00fc\u00fcdistamise ja v\u00f5tma \u00f5ppust neist allpool toodud eksiarvamustest ja faktidest. Eksiarvamus &#8211; keharasva [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":3052,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[11],"tags":[],"class_list":["post-3051","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-tervis"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3051","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3051"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3051\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3693,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3051\/revisions\/3693"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3052"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3051"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3051"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3051"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}