{"id":3057,"date":"2021-03-23T11:35:45","date_gmt":"2021-03-23T11:35:45","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fitnesskool.ee\/?p=3057"},"modified":"2021-10-21T07:36:35","modified_gmt":"2021-10-21T07:36:35","slug":"alaseljavalu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/alaseljavalu\/","title":{"rendered":"Alaseljavalu"},"content":{"rendered":"

Paljud inimesed kurdavad seljavalu \u00fcle, t\u00e4psemalt alaselja ehk nimmepiirkonna valude k\u00e4es kannatab \u00fcsna suur osa elanikkonnast. Arstiabi v\u00f5i ravimite v\u00f5tmist vajab ~40% inimestest. Tegelikult kogeb elu jooksul seljavalusid nimmepiirkonnas ~90% inimestest, v\u00f5iks \u00f6elda, et peaaegu k\u00f5ik. Aga enamasti ei muutu see haiguseks, vaid on ajutine n\u00e4htus ning l\u00e4heb m\u00f6\u00f6da.<\/p>\n\n\n\n

Millal saab \u00f6elda, et seljavalust on haigus saanud<\/strong> ?<\/h2>\n\n\n\n

Kahtlemata siis, kui valu on nii \u00e4ge, et seab inimesele mingit sorti piirangud. N\u00e4iteks, siis kui inimene ei saa vabalt liikuda v\u00f5i teha harjumusp\u00e4rast t\u00f6\u00f6d. Sellel juhul tuleks seljavalu nimetada juba haiguslikuks seisundiks kuigi v\u00e4ga selget piiri t\u00f5mmata ei saa.<\/p>\n\n\n\n

Seljavalusid kaebavad nii f\u00fc\u00fcsilise t\u00f6\u00f6 tegijad kui kontorit\u00f6\u00f6tajad. Millest seljavalud tulevad<\/strong> ?<\/p>\n\n\n\n

Seljavaludel on palju p\u00f5hjusi. Kunagi arvati, et tegemist on n\u00e4rvip\u00f5letikuga. See m\u00f5ttelaad on inimestel praeguse ajani ja sageli kasutatakse ka radikuliidi m\u00f5istet. Arstid on hakanud radikuliidi m\u00f5istet v\u00e4ltima, sest tegemist ei ole siiski n\u00e4rvip\u00f5letikuga.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige sagedamini on valu nimmepiirkonnas seotud nimmelihaste \u00fclem\u00e4\u00e4rase pingega. Pinge t\u00f5ttu on \u00e4rritusseisundis lihaseid \u00fcmbritsevad sidekirmed, milles on palju n\u00e4rvil\u00f5pmeid. Nii tunnebki inimene valu. \u00dcks peamisi p\u00f5hjusi on alaseljalihaste n\u00f5rk toonus, ehk selgroo l\u00fclid ei ole nii h\u00e4sti lihaste poolt kaitstud. <\/p>\n\n\n\n

Pinge v\u00f5ib olla tekkinud ka harjumatu t\u00f6\u00f6 tagaj\u00e4rjel. Tundlikel inimestel v\u00f5ib ps\u00fchho-emotsionaalne pinge ka tuua kaasa lihaspinge kasvu. See toimib rohkem kaela- ja kuklapiirkonnas. Sageli peetakse seda ekslikult kaelaradikuliidiks, aga kaelavalud tulevad tihti ikkagi stressist.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige raskemad on nimmel\u00fclide vaheliste k\u00f5hreketaste kahjustused, mis v\u00f5ivad viia k\u00f5hreketaste purunemiseni. K\u00f5hreketta t\u00fckikesed v\u00f5ivad sattuda selgrookanalisse ja avaldada kestvat survet n\u00e4rvijuurtele. Siis tekivad juba p\u00fcsivad haigusn\u00e4hud, mis vajavad t\u00e4psustavaid uuringuid. M\u00f5nikord on vaja ka kirurgilist sekkumist.<\/p>\n\n\n\n

Vana terminoloogia j\u00e4rgi radikuliidi p\u00f5hjustatud valu eristati muust seljavalust valu kiirgumise j\u00e4rgi.<\/strong>
<\/strong>
N\u00e4rvijuure surve tekitab tavaliselt valu, mis kiirgub nimmepiirkonnast reide v\u00f5i s\u00e4\u00e4rde. Sellele lisanduvad tavaliselt ka muud h\u00e4ired, n\u00e4iteks tundlikkuse n\u00f5rgenemine, m\u00f5nikord liigutusfunktsiooni h\u00e4ired. Jalg v\u00f5ib n\u00f5rgaks j\u00e4\u00e4da. K\u00f5ik see on iseloomulik haigusele, mida varem nimetati radikuliidiks.<\/p>\n\n\n\n

Asi on tegelikult veel keerulisem. Kui inimene t\u00f5stab endal \u00e4kki selja \u00e4ra ja valu hakkab kiirguma s\u00e4\u00e4rde, siis see ei pruugi veel olla t\u00f5elisest survest n\u00e4rvijuurele, vaid valu reflektoorne edasikandumine. Seda peaksid arstid teadma.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik inimesed v\u00f5iksid teada, et kui tegemist on lihtsa nimmevaluga ja n\u00e4rvijuure kahjustus surve tagaj\u00e4rjel ei ole veel v\u00e4lja kujunenud, siis aitavad valu \u00e4ra v\u00f5tta tavalised valuvastased ravimid, mida saab apteegist vabalt osta, n\u00e4iteks ibubrofiin.<\/p>\n\n\n\n

Kui aga on v\u00e4lja kujunenud t\u00f5eline n\u00e4rvivalu koos valu jalga kiirgumisega, siis tavalised valuvastased ravimid enam ei aita. Neid koguni ei tohiks v\u00f5tta, sest need v\u00f5ivad sellisel juhul soodustada valu krooniliseks muutumist. Siis kasutatakse juba teisi ravimeid ja paljudel juhtudel kirurgilist ravi, et vabastada n\u00e4rvijuur survest.<\/p>\n\n\n\n

Kui selg on hakanud valutama n\u00e4iteks s\u00fcgisese kartuliv\u00f5tu v\u00f5i m\u00f5ne muu l\u00fchiajalise f\u00fc\u00fcsilise koormuse j\u00e4rel, kas siis piisab soojast vannist, saunast ja spordikreemidest ?
<\/strong>
K\u00f5ik need asjad leevendavad valu. Aga p\u00f5hiline on ajafaktor valu l\u00e4heb ise m\u00f6\u00f6da. Seda n\u00e4itavad populatsiooni uuringud nimmevalu ja ishias on 90% juhtudest iseparanev haigus. Ainult 10% juhtudest on tarvis keerulisemaid raviv\u00f5tteid.<\/p>\n\n\n\n

Kui nimmevalu hakkab kord pihta, v\u00f5ib see piinata inimest kogu elu. Pole \u00fchtegi v\u00f5tet, mis garanteeriks, et valu enam tagasi ei tule. \u00c4genemiste peamine prof\u00fclaktika on hea kehalise vormi arendamine, p\u00f5hiliselt v\u00f5imlemine. \u00dcks lihtne retsept, mis sobib k\u00f5igile: kui on valu nimmepiirkonnas, treeni k\u00f5hulihaseid. \u00dcle \u00fcldse peaks pidevalt k\u00f5iki lihaseid treenima, mis hoiab suuresti \u00e4ra traumade tekke.<\/p>\n\n\n\n

Kas m\u00f5nel juhul pole t\u00f5esti v\u00f5imalik seljavaludest t\u00e4iesti vabaneda<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Kui inimesel on kalduvus nimmevaludele, siis j\u00e4\u00e4b see kalduvus talle kogu eluks. Ta saab \u00f5nnelikumalt elada ja v\u00e4ltida \u00e4genemisi ainult ise. Arstid ei saa siin oluliselt midagi teha.

Inimene on kahjuks nii ehitatud ja t\u00e4nap\u00e4eva elu on selliselt korraldatud, et enamuse \u00e4rkveloleku ajast me istume. Nii kaotavad k\u00f5hu- ja seljalihased oma toonuse. V\u00f5ivad lisanduda veel teised tegurid, n\u00e4iteks m\u00f5ni inimene v\u00f5tab v\u00f5rreldes noore ea kaaluga 40 kg juurde. See on t\u00e4iendav koormus. Siis ei aita muud, kui tuleb lihtsalt taastada konditsioon, kas v\u00f5i hambad ristis.

Tavaliselt koos v\u00f5imlemisinstruktoriga ainult \u00f5pitakse, hiljem tuleb k\u00f5ik ise teha. V\u00f5imlemine ja lihastreening peab j\u00e4\u00e4ma eluviisi osaks.<\/p>\n\n\n\n

Millega inimesed ise enda seljale k\u00f5ige rohkem liiga teevad<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

On terve rida biomehaanilisi tegureid, mille t\u00f5ttu selja alumine piirkond on kergesti traumeeritav. Inimene k\u00e4ib kahel jalal, mitte neljal k\u00e4pal. Selle t\u00f5ttu on koormus nimmepiirkonnale tavatult suur. Biomehaanilised uuringud n\u00e4itavad, et koormus on eriti suur, kui inimene istub mugavas asendis.

Kui foon on ebasoodne, siis v\u00f5ivad raskuste t\u00f5stmine, kukkumine ja sundasendis t\u00f6\u00f6 valu \u00e4gestada, kuid ei saa \u00f6elda, et need otseselt tekitaks valu. \u00dcks sagedamaid vigastuste tekitajaid on vales asendis (k\u00f5vera seljaga raskuste t\u00f5stmine maast). Enamus inimesi ei tea, et tegelikult peab selleks k\u00fckitama ja alles siis haarama raskusest ning t\u00f5stma \u00fcles v\u00f5imalikult sirge seljaga.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas oleks hea t\u00f6\u00f6 juures laua taga ennast sisse seada<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

T\u00f6\u00f6d ei saa v\u00e4ltida ja t\u00f6\u00f6 on sageli seotud sundasenditega. Siin ei saa palju midagi ette v\u00f5tta, aga midagi siiski. Inimene on t\u00f6\u00f6l 24 tunnist umbes 8. Kusagilt tuleb leida aeg oma f\u00fc\u00fcsilise konditsiooni s\u00e4ilitamiseks ja arendamiseks, eriti nendel, kellel on kalduvus nimmevaludele. Sellisel juhul on valude \u00e4genemisi v\u00e4hem, need kulgevad kergemalt ja probleem ei ole nii t\u00f5sine.

K\u00f5ige sagedamini tekivad nimmepiirkonna valud elu neljandal k\u00fcmnendil, umbes 30-40 aasta vahel. Mida varem need on tekkinud, seda suurem on m\u00e4rk, et inimesel on eelsoodumus.

M\u00f5nikord esineb varjatud eelsoodumusi, n\u00e4iteks on inimesel juba enne s\u00fcndi tekkinud mingid ise\u00e4rasused, mida v\u00f5ib nimetada ka anomaaliateks, k\u00f5rvalekalleteks. Inimesel on tavaliselt viis nimmel\u00fcli, m\u00f5nel aga kuus v\u00f5i neli. Need on k\u00f5rvalekalded, mis ei ole haigus, aga v\u00f5ivad olla eelsoodumuseks, et inimesel teatud tingimustes tekib kergemini nimmevalu, v\u00f5rreldes inimesega, kellel neid anomaaliaid ei ole.

\u00dcks eeldus on kindlasti see, kui inimene on kaotanud oma kehat\u00fcve lihaste toonuse. Inimese nimmeosa peab veidi n\u00f5gus olema ja selleks on vaja head lihaskonda. Kui lihased muutuvad l\u00f5dvaks, kaob v\u00e4line tugi l\u00fclisambale.<\/p>\n\n\n\n

Mis spordialad on seljale k\u00f5ige paremad<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Kergem on \u00f6elda, millised spordialad ei ole head. Head ei ole seljavaluga keskealisele inimesele sportm\u00e4ngud korv-, v\u00f5rk- ja jalgpall, v\u00e4hem tennis. Seega alad, kus on suurema t\u00f5en\u00e4osusega kukkumisi. Kasulik on igasugune kehaline tegevus mille p\u00f5hi t\u00e4helepanu on p\u00f6\u00f6ratud k\u00f5hu- ja seljalihaste tugevdamisele, samuti selja liikuvuse taastamisele. V\u00e4ga hea lahendus on kasutada j\u00f5usaalis trenaz\u00f6\u00f6re.

Inimene, kellel on selg kangeks j\u00e4\u00e4nud, ei tohiks kohe hakata tegema tugevaid painduvusharjutusi, n\u00e4iteks \u00fcritama panna peopesi maha. Tuleb v\u00e4ltida kangimehhanismi, mis tekib tahes-tahtmata, kui ette kummarduda. Raskuse t\u00f5stmisel tekib t\u00e4nu kangimehhanismile
nimmepiirkonnale v\u00e4ga suur koormus. J\u00e4medalt v\u00f5ib \u00f6elda, et kui t\u00f5sta 40 kg raskust, siis nimmepiirkonnale v\u00f5ib tekkida koormus ligikaudu pool tonni. Selgroo liikuvuse taastamiseks on sobiv teha harjutusi n\u00e4iteks istudes, siis kangimehhanismi ei teki.

Kui inimest seljavalud ei vaeva, siis ei tasu selle peale palju m\u00f5elda ja karta, et \u00e4kki need tulevad. Kui valu on nii raske, et inimene ei suuda voodist t\u00f5usta, siis pole midagi teha, tuleb m\u00f5ni p\u00e4ev voodis olla. Aga lamamine pole ravi. Seljavaluga inimene peaks v\u00f5imalikult ruttu hakkama liikuma ja taastama oma harjumusp\u00e4rased tegevused. See soodustab paranemist<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Paljud inimesed kurdavad seljavalu \u00fcle, t\u00e4psemalt alaselja ehk nimmepiirkonna valude k\u00e4es kannatab \u00fcsna suur osa elanikkonnast. Arstiabi v\u00f5i ravimite v\u00f5tmist vajab ~40% inimestest. Tegelikult kogeb elu jooksul seljavalusid nimmepiirkonnas ~90% inimestest, v\u00f5iks \u00f6elda, et peaaegu […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":3063,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[11],"tags":[],"class_list":["post-3057","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-tervis"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3057","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3057"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3057\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4114,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3057\/revisions\/4114"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3063"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3057"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3057"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3057"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}