{"id":4063,"date":"2021-08-25T09:38:59","date_gmt":"2021-08-25T09:38:59","guid":{"rendered":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/?p=4063"},"modified":"2021-08-27T07:54:05","modified_gmt":"2021-08-27T07:54:05","slug":"testosteroon-kui-mehelikuse-tunnus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/testosteroon-kui-mehelikuse-tunnus\/","title":{"rendered":"Testosterooni tase meestel"},"content":{"rendered":"<p><\/p>\n\n\n\n<p>Testosteroon (meessuguhormoon) on see, mis iseloomustab meest \u2013 olgu k\u00f5ne all musklid, seksuaalsus, julgus. Testosteroon toetab meestele omaste joonte v\u00e4ljakujunemist nagu madalam h\u00e4\u00e4let\u00e4mber ja karvade kasv. Lisaks m\u00f5jutab see spermatosoidide arengut ja selle hulka, eesn\u00e4\u00e4rme talitlust, libiidot, samuti lihasmassi ja -j\u00f5udu.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kuidas olla kindel, et testosteroonitasemega on k\u00f5ik korras?<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>Mehe testosteroonitase j\u00f5uab oma tippu umbes 20 &#8211; 25 aasta vanuses. Seej\u00e4rel hakkab see vanusega v\u00e4henema. Alates 40 \u201350 eluaastast langeb meeste testosteroonitase umbes 2% aastas. Seega, mida vanem on mees, seda t\u00f5en\u00e4olisem on madalam testosteroonitase. Sellele v\u00f5ivad viidata v\u00e4simus, lihasmassi v\u00e4henemine ja rasvumine. Lisaks meeleolumuutused ja probleemid m\u00e4luga, aga ka madal sugutung ja probleem erektsiooniga. Seet\u00f5ttu soovitatakse alates 35 eluaastast meestel kontrollida testosteroonitaset iga 4 &#8211; 5 aasta tagant. Alates 45 eluaastast paari aasta tagant. <\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kuidas hoida testosterooni taset normis?<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>K\u00f5ige efektiivsem on tervislikud eluviisid. Tuleks teha regulaarselt trenni v\u00e4hemalt kaks korda n\u00e4dalas ning toituda mitmek\u00fclgselt. \u00dcles\u00f6\u00f6mine (liigne kaloraaz) on \u00fcks p\u00f5hjus miks t\u00f5useb kehakaal, mis omakorda t\u00f5stab \u00f6strogeeni taset (naissuguhormoon). Nimelt kui tarbida liigselt s\u00fcsivesikuid, mis on peamine rasvumise p\u00f5hjus, siis t\u00f5useb ka \u00f6strogeeni tase. Samuti t\u00f5stab \u00f6strogeeni taset alkoholi tarbimine. <\/p>\n\n\n\n<p>N\u00e4iteks on kehaomase testosteroonitaseme t\u00f5us seotud ka p\u00e4ikesega. L\u00f5unapoolsete riikide nagu n\u00e4iteks Egiptus, T\u00fcrgi, Itaalia, Armeenia jt. meesterahvaste seksuaal agresiivsus on palju suurem kui p\u00f5hjamaade meestel. Lisaks on nad jutukamad ja julgemad. <\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kulturistid v\u00f5tavad lihaste kasvatamiseks steroididena juurde suurtes kogustes testosterooni, kuid millisel m\u00e4\u00e4ral m\u00f5jutab keha loomulik testosteroonitase lihaskasvu?<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>Testosteroon suurendab organismis kahte protsessi \u2013 lihaste kasvu ja aeroobset v\u00f5imekust. Esiteks on ta v\u00f5imas  hormoon, mis suurendab meeste lihasmassi ja t\u00f5stab ka \u00fcldist lihaste j\u00f5udu. Lisaks soodustab see punavereliblede arvu t\u00f5usu, mis v\u00f5imaldab lihaste suuremat hapnikuga varustamist. Erinevused testosteroonitasemes f\u00fcsioloogilistes piirides (kehaomane norm) ei m\u00f5juta oluliselt lihaste kasvu. Seega, kui kaks meest treenivad ja toituvad v\u00f5rdselt, aga \u00fchel on loomulik testosteroonitase madalam, siis lihaste suurenemise kohapealt ei ole teisel mehel siiski olulisi eeliseid.<\/p>\n\n\n\n<p>Teisiti on asi siis, kui testosterooni kasutatakse lisaainena ehk teisis\u00f5nu tarvitatakse dopingut. Selleks, et lihas oluliselt kasvama panna, peab testosteroonitaset tugevalt t\u00f5stma ja pikalt k\u00f5rgemal hoidma. Lisaks lihaste suurendamisele v\u00f5ivad testosteroon ja anaboolsed steroidid v\u00e4hendada raske treeningu ajal tekkivaid lihaskahjustusi, aidates sportlastel sellest kiiremini taastuda ning v\u00f5imaldades neil suurema koormusega ja sagedamini treenida.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kas testosteroonil on m\u00f5ju mehe v\u00f5imekusele voodis?<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>Sageli seostatakse testosterooni just peenise j\u00e4igastumisv\u00f5imega. See aga ei pruugi t\u00e4ielikult t\u00f5si olla ning on vaid \u00fcks osa mehe sugutungi suurendamiseks ja sugulise j\u00f5udluse saavutamiseks. Testosteroon m\u00f5jutab seksuaalk\u00e4itumist eelk\u00f5ige meie aju kaudu, tekitades seal liibidotunde ehk seksuaalsoovi. Ajus tekkiv impulss kantakse edasi perifeeriasse, kus see realiseerub peenise j\u00e4igastumisega, mis on suguakti toimimise eelduseks. Testosteroon sekkub k\u00fcll ka j\u00e4igastumisprotsessi, kuid seda kahe vastupidi toimiva mehhanismiga, mis teineteist neutraliseerivad. Niisiis v\u00f5ib peenise j\u00e4igastumine toimuda ka testosterooni osav\u00f5tuta ning testosterooni osaks on eelk\u00f5ige erektsiooniprotsessi \u00f5igeaegne ajastamine seksuaalsooviga, mille realiseerumine l\u00f5peb suguaktiga. Kuid enamjaolt on ikkagi madal testosterooni tase p\u00f5hjus, miks langeb suguline tung ja selle protsessi eba\u00f5nnestumine. Lisaks on palju muid faktoreid &#8211; liigne stress, \u00fclekaalulisus, v\u00e4hene f\u00fc\u00fcsiline aktiivsus, suitsetamine, alkohol jne.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kuidas m\u00f5jutab testosteroon mehe vaimset tervist?<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>Kuna testosterooni retseptoreid on erinevates aju \u00f5ppimis- ja m\u00e4lukeskustes, on sellel otsene m\u00f5ju ka nendele funktsioonidele. Madalat testosteroonitase seostub paljude s\u00fcmptomitega nagu meeleolumuutused, m\u00e4lukaotus, \u00e4rrituvus, impulsiivsus, stress, \u00e4revus ja depressioon. Samas v\u00f5ib nende \u00fcldiste vaevuste tekkeks olla ka palju teisi v\u00e4liseid tegureid. Madal testosterooni tase v\u00f5ib suurendada ka vaimsete terviseh\u00e4irete riski. <\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kas k\u00f5rge testosteroonitaseme ja kiilanemise vahel on seos?<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>K\u00f5rge testosteroonitaseme korral toodab keha rohkelt teist hormooni nimega dih\u00fcdrotestosteroon (DHT). DHT omakorda v\u00e4hendab juuksefolliikulite suurust, mis viib juuksekavade peenenemiseni, nende kaotuseni ning v\u00f5ib piirata ka uute folliikulite teket. Nii, et seosel k\u00f5rge testosteroonitaseme ja kiilanemise vahel on t\u00f5ep\u00f5hi all. Samas on madalama testosteroonitasemega meestel t\u00e4heldatud normaalsest k\u00f5rgemat DHT taset. Seega v\u00f5ib ka madalama testosterooniga meestel kiilanemist ette tulla. Palju on siiski tegemist ka p\u00e4rilikusel.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kuidas m\u00f5jutab mehe tervist liiga k\u00f5rge testosteroonitase?<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>K\u00f5rge testosteroonitaseme tunnuseid on palju: akne, verer\u00f5hu muutused (nii \u00fcles- kui allapoole), seksuaalk\u00e4itumise h\u00e4ired, kehakarvade \u00fclem\u00e4\u00e4rane kasv ja kiilasp\u00e4isus. Samuti agresiivsus.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dclem\u00e4\u00e4rane testosterooni tase v\u00f5ib viia t\u00f5siste terviseh\u00e4ireteni, millede hulka kuuluvad healoomuline eesn\u00e4\u00e4rme suurenemine, s\u00fcvaveenide tromboos, j\u00e4semete tursed ning ka insult ja s\u00fcdameinfarkt. Liigne testosteroonitase v\u00f5ib viia ka aromatiseerumiseni (liigne testosteroon muutub \u00f6strogeeniks), mille v\u00e4line tunnus on n\u00e4iteks naiste rindade v\u00e4limus (g\u00fcnekomastia), rasvumine, samuti probleemid mehelikusega jne. V\u00f5imalikust k\u00f5rgest v\u00f5i madalast testosteroonitasemest tingitud probleemide t\u00f5ttu on m\u00f5istlik oma hormoonitaset m\u00f5ne aasta tagant kontrollida. Kindlasti tasub kontrollida koheselt kui eelpool nimetatud s\u00fcmptomid esinevad.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Testosteroon (meessuguhormoon) on see, mis iseloomustab meest \u2013 olgu k\u00f5ne all musklid, seksuaalsus, julgus. Testosteroon toetab meestele omaste joonte v\u00e4ljakujunemist nagu madalam h\u00e4\u00e4let\u00e4mber ja karvade kasv. Lisaks m\u00f5jutab see spermatosoidide arengut ja selle hulka, eesn\u00e4\u00e4rme [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4079,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[22],"class_list":["post-4063","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-toitumine","tag-tervis"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4063","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4063"}],"version-history":[{"count":18,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4063\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4097,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4063\/revisions\/4097"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4079"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4063"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4063"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4063"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}