{"id":4126,"date":"2022-01-09T10:22:55","date_gmt":"2022-01-09T10:22:55","guid":{"rendered":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/?p=4126"},"modified":"2022-01-09T10:40:28","modified_gmt":"2022-01-09T10:40:28","slug":"veganluse-plussid-ja-miinused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/veganluse-plussid-ja-miinused\/","title":{"rendered":"Veganluse plussid ja miinused"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\">Taimetoitlusega kaasnevad enamikel juhtudel ka tervislikud eluviisid. Taimetoitlaste hulgas on v\u00e4he suitsetajaid, keedusoola ja alkoholi tarvitavad nad tagasihoidlikult.\u00a0Taimetoidu puhul ei piisa, kui toidust k\u00f5rvaldada vaid loomset p\u00e4ritolu toidud. Taimetoitlus n\u00f5uab tunduvalt enam teadmisi, uusi toiduvalmistamise viise, p\u00fchendumist. Tuleb rohkem teada toiduainete keemilist koostist, milliseid toiduaineid koos s\u00fc\u00fca jne.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><strong>Veganluse eelised:<\/strong><\/h4>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><strong>Madal energiasisaldus<\/strong>, mis on oluline \u00fclekaaluga inimeste puhul.<\/li><li>Taimset p\u00e4ritolu toit sisaldab&nbsp;<strong>palju kiudaineid<\/strong>, mis seovad organismis vett, tekitades t\u00e4isk\u00f5hutunde.<\/li><li>Taimset p\u00e4ritolu toit liigub seedekulglas kiiresti edasi, l\u00fcheneb toidus leiduvate v\u00f5i seedeprotsessis tekkivate m\u00fcrgiste ainete kokkupuuteaeg sooleseintega. Taimetoitlaste hulgas&nbsp;<strong>esineb j\u00e4mesoolev\u00e4hki suhteliselt harva<\/strong>.<\/li><li>Taimset p\u00e4ritolu toit on n\u00e4idustatud&nbsp;<strong>h\u00fcpertoonia<\/strong>&nbsp;ehk k\u00f5rgverer\u00f5hut\u00f5ve puhul, kuna veeslahustuvad kiudained v\u00e4hendavad vere kolesteroolisisaldust.<\/li><li>Veeslahustuvad kiudained parandavad gl\u00fckoosi taluvust, see t\u00e4hendab, et taimset p\u00e4ritolu toidu s\u00f6\u00f6misel ei t\u00f5use vere gl\u00fckoosisisaldus v\u00e4ga k\u00f5rgele. Seep\u00e4rast sobib see&nbsp;<strong>suhkurt\u00f5ve,&nbsp;<\/strong>eriti II t\u00fc\u00fcpi suhkurt\u00f5ve, puhul.<\/li><li>Taimetoitlased eelistavad v\u00e4het\u00f6\u00f6deldud toiduaineid, toortoidu osa nende men\u00fc\u00fcs on k\u00fcllalt suur. Seep\u00e4rast sisaldab taimetoitlaste toit&nbsp;<strong>rikkalikult C-vitamiini ja B-r\u00fchma vitamiine<\/strong>&nbsp;ning antioks\u00fcdante. Viimased v\u00e4hendavad v\u00e4hkkasvajate tekke ohtu.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><strong>Veganluse puudused:<\/strong><\/h4>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Taimse p\u00e4ritoluga toit on&nbsp;<strong>v\u00e4ikese toiduenergiaga<\/strong>. Et saada k\u00e4tte vajalik energiahulk, peab s\u00f6\u00f6ma v\u00e4ga suure koguse toitu, mis koormab liigselt seedekulglat. Rasket kehalist t\u00f6\u00f6d tegeval veganil v\u00f5ib tekkida t\u00f5siseid raskusi vajaliku toiduenergia saamisega. Suurema toiduenergia vajaduse puhul on m\u00f5ttekas l\u00fclitada toidusedelisse rohkem seemneid ja p\u00e4hkleid ning taime\u00f5li.<\/li><li>Veganluse puhul tekib suure t\u00f5en\u00e4osusega raskusi mitte niiv\u00f5rd valkude koguse kui&nbsp;<strong>asendamatute aminohapete k\u00e4ttesaamisel<\/strong>.<br>Selle v\u00e4ltimiseks tuleks men\u00fc\u00fcsse lisada kaunvilja. Kaunviljad sisaldavad lektiine, mis v\u00f5ivad kutsuda esile iiveldust, oksendamist, k\u00f5huvalu ja k\u00f5hulahtisust, kui neid ei ole piisavalt t\u00f6\u00f6deldud v\u00f5i tarvitatakse toorelt. Kuivatatud oad ja herned tuleb \u00f6\u00f6p\u00e4ev leotada ja keeta kuni pehmenemiseni. Soovitatav on rikastada men\u00fc\u00fcd ka idanditega. Asendamata aminohapete vaegust suurendab asjaolu, et taimset p\u00e4ritolu toitudes on valgud valdavalt seotud kiudainetega ja seet\u00f5ttu seedeens\u00fc\u00fcmidele raskemini k\u00e4ttesaadavad. Valkude defitsiiti ei peaks esinema lakto-ovovegetaarse (piima- ja munatooteid sisaldava) toidu puhul, sest juba v\u00e4ike hulk loomset p\u00e4ritolu valke korvab taimset p\u00e4ritolu valkude puuduj\u00e4\u00e4gid. Heaks n\u00e4iteks on piimaga keedetud pudrud v\u00f5i makaronid juustuga.<\/li><li>Kuigi k\u00fcllastunud rasvhapete osakaal taimetoitlaste men\u00fc\u00fcs on \u00fcldiselt madalam v\u00f5ib lakto-ovovegetariaanide men\u00fc\u00fcs k\u00fcllastunud rasvhapete ja kolesterooli sisaldus olla k\u00f5rge, kui tarbitakse palju mune ja rasvarikkaid piimatooteid. Veganeid ja rinnapiima saavaid vegani lapsi v\u00f5ib ohustada oomega-3-rasvhapete defitsiit, mist\u00f5ttu tuleks hoolikalt j\u00e4lgida alfa-linoleenhappe (ALA) saamist taimset p\u00e4ritolu toidust. Oomega-3-rasvhapped on olulise t\u00e4htsusega keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi ja silmade v\u00f5rkkesta arenemisel. Tavaliselt saavad inimesed oomega-3-rasvhappeid kalast, veganid peaksid eelistama rapsi-, linaseemne- ja soja\u00f5li, p\u00e4hkleid, k\u00f5rvitsaseemneid.<\/li><li>Taimetoitlastel v\u00f5ib tekkida ka m\u00f5ningate&nbsp;<strong>vitamiinide defitsiit,<\/strong>&nbsp;eesk\u00e4tt&nbsp;<strong>D-, B<sub>12<\/sub>-, B<sub>2<\/sub>-, B<sub>6<\/sub>&nbsp;<\/strong>vitamiinide vaegus.&nbsp;Valdava enamiku D-vitamiinist saab inimene kalast ja rikastatud piimatoodetest. Inimorganism on ka ise v\u00f5imeline s\u00fcnteesima ultraviolettkiirguse toimel D- vitamiini. Kahjuks on Eestis p\u00e4ikesepaistelisi ilmu v\u00e4he, mist\u00f5ttu esineb D-vitamiini vaegust, eriti lastel ja vanuritel, kes v\u00e4ljas ei liigu.&nbsp;Parimaks D-vitamiini allikaks on rasvane kala. Veganitel soovitatakse tarvitada D-vitamiini lisandit aastaringselt, vegetariaanidel talveperioodil.&nbsp;B<sub>12<\/sub>\u2013vitamiin &nbsp;esineb ainult loomse p\u00e4ritoluga toitudes. Soolestiku mikrofloora on samuti v\u00f5imeline teatud koguse seda vitamiini s\u00fcnteesima, kuid selle omastumine on kaheldav. Samas tuleb r\u00f5hutada asjaolu, et B<sub>12<\/sub>\u2013vitamiini defitsiidi tunnuste ilmnemine v\u00f5ib v\u00f5tta aastaid.&nbsp;Pikaajaline B<sub>12<\/sub>-vitamiini vaegus v\u00f5ib kahjustada keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi. Eriti ohtlik on selle vaegus veganite lastel, kelle tunnetuslik ja keeleline areng on 2-aastastel lastel tublisti aeglustunud. B<sub>12<\/sub>-vitamiini vaegus v\u00f5ib p\u00f5hjustada ka aneemiat. Seep\u00e4rast on k\u00f5ikidel taimetoitlastel soovitatav tarbida B<sub>12<\/sub>-vitamiiniga rikastatud toiduaineid (hommikuhelbeid, sojatooted) v\u00f5i toidulisandeid. B<sub>2<\/sub>\u2013 ja B<sub>6<\/sub>\u2013 vitamiine saadakse p\u00f5hiliselt lihast ja piimasaadustest, veganid peaksid otsima neile asendust rohelistest pealsetest, kaun- ja teraviljadest v\u00f5i rikastatud toodetest.<\/li><li>Probleeme on taimetoitlastel ka mineraalainete, eesk\u00e4tt&nbsp;<strong>kaltsiumi, raua, joodi, seleeni ja<\/strong>&nbsp;<strong>tsingi saamise ning omastamisega<\/strong>. Teatavasti on parimaks kaltsiumi allikaks piim ja piimatooted. Lisaks madalale kaltsiumisisaldusele paljudes taimset p\u00e4ritolu toitudes, omastab organism nendest kaltsiumi ka halvasti, vaid umbes 30% ulatuses. P\u00f5hjuseks on taimedes sisalduvad oksaalhape ja f\u00fctiin, mis seovad kaltsiumi raskestilahustuvateks \u00fchenditeks. Heaolu\u00fchiskonnas esineb k\u00fcllalt sageli rauavaegust. Eriti suur rauavajadus on v\u00e4ikelastel (6-24 kuud), kasvueas noortel, noortel naistel, raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Suureks riskir\u00fchmaks on naissoost s\u00fcnnitamiseas taimetoitlased. Erilist t\u00e4helepanu tuleks p\u00f6\u00f6rata taimetoitlastest emade s\u00fcnnitatud lastele, kelle rauavarud on v\u00e4ikesed. Kui s\u00e4\u00e4raseid lapsi toita rinnaga pikka aega, rinnapiima rauasisaldus on aga v\u00e4ga v\u00e4ike, areneb lastel suure t\u00f5en\u00e4osusega rauapuudusaneemia.<br>Mineraalainete vaeguse v\u00e4ltimiseks taimetoitlastel on soovitav lisada men\u00fc\u00fcsse mineraalainetega rikastatud tooteid (hommikuhelbed, mahlad) ja neid mineraalaineid suhteliselt palju sisaldavaid toite (rohelised lehtk\u00f6\u00f6giviljad, till, n\u00f5ges, vaarikad, maasikad, p\u00e4hklid). C-vitamiin aitab kaasa taimsetest allikatest saadava raua imendumisele. Samuti nagu raua puhul, on ka tsingi imendumine loomset p\u00e4ritolu toitudest parem kui taimsetest. Teraviljas olev f\u00fctiinhape v\u00e4hendab nii raua kui ka tsingi imendumist. Hapendamine ja idandamine aitab v\u00e4hendada f\u00fctiinhappe negatiivseid m\u00f5jusid. P\u00f5hilisteks joodi allikateks on jodeeritud sool, meresool, kalad, munad ja piimatooted. Tihti soovitatakse taimetoitlastel, eriti veganitel, tarbida vetikaid. Joodisisaldus vetikates v\u00f5ib olla v\u00e4ga k\u00f5ikuv (m\u00f5nedes liikides lausa toksilistes m\u00e4\u00e4rades) ning seet\u00f5ttu tuleb vetikate tarbimisel joodisisaldusele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. Joodipuuduse v\u00e4ltimiseks soovitatakse taimetoitlastel tarbida jodeeritud soola. Seleeniallikateks P\u00f5hjamaades on eelk\u00f5ige kala, liha, munad ja piim. Kuigi l\u00e4\u00e4tsed, herned ja seened on olulisteks taimset p\u00e4ritolu seleeniallikateks, v\u00f5ib loomse p\u00e4ritolu toidugrupi elimineerimisel men\u00fc\u00fcst viia seleeni puudusele. Seleenisisaldus P\u00f5hjamaade pinnases on reeglina v\u00e4ike ja see t\u00e4hendab ka v\u00e4iksemat seleenisisaldust sellel pinnasel kasvatatud taimedes v.a. kui on kasutatud seleeniga rikastatud v\u00e4etisi. Seleeniga rikastatakse ka s\u00f6\u00f6tasid, mist\u00f5ttu piim ja munad on \u00fcldiselt head seleeniallikad.<\/li><li>T\u00e4nap\u00e4eva l\u00e4\u00e4nedieet sisaldab liigselt liha, soola, k\u00fcllastunud ja transrasvhappeid, suhkrut, valgest jahust tooteid, samal ajal aga v\u00e4he puu- ja k\u00f6\u00f6givilja. Siiski t\u00e4ielik loomset p\u00e4ritolu toidust ja soolast loobumine v\u00f5ib viia t\u00f5siste tervisekahjustusteni.<\/li><li>Taimse p\u00e4ritoluga toit v\u00f5ib olla ka kiirtoidurestoranis s\u00f6\u00f6dud k\u00f6\u00f6giviljaburger friikartulitega ja mahlajook, aga ka popkorn, kartulikr\u00f5psud, k\u00fc\u00fcslauguleivad ja \u015dokolaadik\u00fcpsised. T\u00f5elised taimetoitlased nii aga ei toitu, nad eelistavad pigem puu- ja k\u00f6\u00f6givilju ning t\u00e4isteratooteid, p\u00e4hkleid, seemneid ja idandeid.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nagu n\u00e4ha, on nii liha s\u00f6\u00f6misel kui taimetoitlusel omad plussid ja miinused. Taimetoitlased saavad vitamiinide ja mineraalainete puudust kompenseerida piisavalt mitmekesise s\u00f6\u00f6gilaua ja toidulisanditega. Liharikkas men\u00fc\u00fcs v\u00f5ib k\u00fcll piisavalt vitamiine, aga m\u00e4ngu tulevad k\u00f5rgem kolesteroolitase, v\u00e4hki haigestumise risk ja s\u00fcdamehaigused. \u00dckski men\u00fc\u00fc ei ole t\u00e4iuslik. Teisalt tundub vitamiinide ja muude lisandite v\u00f5tmine lihtsam kui k\u00f5rge verer\u00f5hu ja kolesterooliga v\u00f5itlemine. Vitamiine ja mineraale saab men\u00fc\u00fcsse kerge vaevaga juurde lisada, ent k\u00f5rge verer\u00f5hu, kolesterooli ja sealihaga koormatud soolestiku m\u00f5jusid on juba keerulisem neutraliseerida. Olemasolev info aitab iga\u00fchel endal otsustada kas olla segatoiduline v\u00f5i vegan.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Taimetoitlusega kaasnevad enamikel juhtudel ka tervislikud eluviisid. Taimetoitlaste hulgas on v\u00e4he suitsetajaid, keedusoola ja alkoholi tarvitavad nad tagasihoidlikult.\u00a0Taimetoidu puhul ei piisa, kui toidust k\u00f5rvaldada vaid loomset p\u00e4ritolu toidud. Taimetoitlus n\u00f5uab tunduvalt enam teadmisi, uusi toiduvalmistamise [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4132,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[],"class_list":["post-4126","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-toitumine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4126","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4126"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4126\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4134,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4126\/revisions\/4134"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4132"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4126"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4126"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fitnesskool.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4126"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}