Piimatooted

Piimatoodete valik Eestis on väga suur.  Võib julgelt väita, et piimatoodete valik meie poelettidel on üks rikkalikumaid maailmas. Alljärgnevalt tutvustus enim levinud piimast valmistatud toiduaineid.

JUUST

Juustude valik meie kauplustes on üsna lai. Kuid võib kohe öelda, et vaatmata eri nimetustele ja sortidele – tervisliku toitumise seisukohalt, on kõik juustud põhimõtteliselt ühesugused. Juust sisaldab kõrgväärtuslikke piimavalke ja selle külje pealt on juust ideaaltoit. Teine pluss on juustu suur kaltsiumisisaldus. Mida juustu juures tähele panna? Nagu üks osa piimatooteid, on ka juust suhteliselt rasvane, nii et rasvasust tasuks tähele panna. Õnneks toodetakse ka meil tänapäeval paljude juustude light variante (15-25%) ning neid, madala rasvasusega juuste võiks just eelistada, eriti just sellisel juhul, kui kehakaal teeb muret. Juustu teine probleem on see, et juustuga satub organismi küllatki palju keedusoola. Muretsemiseks nüüd lausa põhjust pole, sest juustu ükski inimene tavapäraselt hommikust õhtuni ei söö, aga juustu soola ja rasvasisaldust tuleks siiski silmas pidada.

VÕI versus MARGARIIN

Või on piimatoodete seltskonnas üks kõige huvitavaimaid eksemplare. Või on ilusa kollase värviga ning võivastased on välja mõelnud isegi väljendi “võikollane surm”. Kuidas siis aga võiga lood tegelikult on? Või ülesanne on anda meile rasvlahustuvaid vitamiine, aga ka toiduenergiat. Või kohta kehtib täpselt samasugune kuldne tõde mis juustugi kohta – kui pole kaalumuret ega aastaid üle keskea, võib võid süüa julgelt. Kui võid mõistlikus koguses tarbida, siis mitte mingisuguseid terviseprobleeme või küll ei tekita. Peaks silmas pidama seda, et või on suhteliselt rasvane ning suhteliselt soolarikas, aga julgelt võib siiski väita, et korralik või on igal juhul parem suvalisest margariinist. Põhjus on väga lihtne ja selge: või on naturaalne toode, margariinide häda on see, et tehnoloogilise protsessi käigus tekivad selles transrasvhapped, mis ei ole meie tervisele head. 

KOHUPIIM, KODUJUUST

Üks piimatoodete liik, mida ka Eestis küllalt palju tarbitakse, on kohupiim ja kodujuust. Need on kahtlusteta tipptoiduained, sest nende tegemisel on piimast välja võetud parim, mis välja võtta annab ja see kõik jääb nende sisse. Kui panna kohupiim ja kodujuust loomse valgu hindamise edetabelisse – tabeli järgi hinnatakse toiduaineid selle järgi, kui palju need sisaldavad meie organismile olulisi asendamatuid aminohappeid ning missugune on nende vahekord omastatavuse mõttes, siis tabeli absoluutne tipp 100 punkti süsteemis on muna. Sealt edasi tuleb kohupiim/kodujuust oma 93-95 punktiga. Kohupiim/kodujuust on ka väga head valguallikad, keskmiselt 20 grammi – 100 grammi toote kohta. Täiskasvanueas ei ole liigrasvase kohupiima/kodujuustu pidev pruukimine hea, sest piimarasvaga liialdada ei ole kõige mõistlikum. Kuid lahjad ning vähema rasvasusega tooted on kahtluseta ühed tervislikumad toiduained üldse. Kohupiim/kodujuust on väga sobiv toit õhtusöögiks, mitte liiga rasvane kohupiim sobib hästi ka hommikusöögiks. Mõnedele inimestele ei ole vastuvõetav lahja kohupiim selle maitseomaduste tõttu. Piimatoodetega on nii, et rasvasemad tooted on alati maitsvamad, sest mitmed ained, mis piimale maitse annavad, asuvad just piimarasvas. Lahja kohupiima saab aga hõlpsasti magusaks teha suhkruasendajatega(ei anna kaloraazi) või lisada kasvõi lusikatäis moosi või kakaot. Samuti võib vedelemaks(maasiks) teha lisades natuke piima või vett.

PIIM, JOGURT, KEEFIR, PETT, HAPUPIIM

Iga inimene teab, et piim teeb terveks ja tugevaks. Milles piima imettegev vägi tegelikult seisneb, teatakse siiski napilt.
Loomulikult on toidu juures tähtis maitse ja maitsed on erinevad, nii kui ka inimesed ise. Hea on siiski teada, et näiteks kaltsiumi saamiseks pole vahet, kas juua piima, kefiiri või jogurtit või süüa kohupiima/kodujuustu.
Peale ühiste heade omaduste on iga piimatoode siiski mõnevõrra teisest erinev, sest igaühel on oma kindel tekkelugu, valmistusviis ning ainuomane koostis.

Toorpiim

Töötlemata piim on väärt toiduaine, sest selle biokeemiline koostis (vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed) on säilinud muutumatul kujul. Heade ja kasulike bakterite kõrval tunnevad end toorpiimas aga mõnusasti ka kurjad bakterid.

Pastöriseeritud piim

Pastöriseerimise käigus kuumutatakse piima 72 kraadi juures 15 sekundit, selleks, et pikeneks piima säilivusaeg ja häviksid tervisele ohtlikud mikroobid. Koos kuumutamisega kaotavad oma aktiivsuse piimas olevad ensüümid ning kaob loomulik bakterivastane toime mistõttu muutub piim bakteritele paremaks kasvu- ja arengukeskkonnaks. See ongi põhjus, miks pakipiim ei lähe hapuks vaid rikneb.
Kuumutamisel hävib ka osa piima vitamiinidest.

Kõrgpastöriseeritud piim

Neli kuud pika säilivusajaga piim ei ole kunstpiim ega konservantidega rikutud kaup, nagu mõnikord arvatakse, vaid niisama hea lehmapiim kui kõik muu, ainult et seda on kuumutatud mõne sekundi jooksul kõrgendatud rõhu all 135-150 kraadini. Kõrgpastöriseerimisel tekib piimal spetsiifiline maitse, mis ei pruugi kõigile meeldida. Suurel kuumusel hävivad paratamatult kõik piimas leiduvad mikroobid, väheneb vitamiinisisaldus, samuti muutuvad selles olevad valgud, rasvad, suhkrud, mistõttu halveneb nende seedimine ja imendumine. See-eest on tänu kauasäiliva piima olemasolule värske kohvipiim hommikul võtta ka neis kodudes, kus külmkappi pole või kus poodiminekuks leiab mahti kord kümne päeva jooksul.

Jogurt

Jogurti sünnimaa on Türgi. Aegade jooksul on jogurtiga tohterdatud kõhuhädasid ja unetust, jogurtijoomist on peetud isegi igavese nooruse säilitamise saladuseks.
Jogurti valmistamisel lisatakse piimale bakterijuuretist, mis on kahe piimhappebakteri – Strptococcus thermophilus ja Lactobacillus bulgaricus – segu. Streptokokid toodavad põhiliselt mitmesuguseid happeid, laktobatsillid aga maitse ja aroomiühendeid.
Inimese organism omastab jogurtis olevaid kasulikke aineid hõlpsasti, sest piimhappebakterid on selleks teinud ära suure eeltöö. Jogurti mikroobid rikastavad seedekulgla mikroobikooslust, eriti oluline on see seedehäirete ja antibiootikumravi puhul (antibiootikumid hävitavad tõvetekitajatega koos ka vajalikud bakterid). Jogurtijoomine pidurdab tõvestavate bakterite kasvu ja arengut nii suuõõnes kui soolestikus.

Keefir

Keefir on pärit Kaukaasiast, kus seda õige ammustel aegadel valmistati kitsemaost tehtud kotis.
Keefiri valmistamisel kasutatakse juuretist, mis sisaldab piimhappebakterite kõrval ka pärme ja äädikhappebaktereid, mistõttu lisaks piimhappele moodustuvad keefiris ka alkohol (kuni 0,6%), süsihappegaas ja lenduvad happed. Keefiri juuretises olevad bakterid toodavad B-rühma vitamiine.
Keefir on karastav, ergutava toimega, soodustab seedeelundite tegevust, korrastab soolestiku mirkofloorat ning sobib seetõttu hästi dieettoiduks.

Pett

Pett ehk võipiim on või valmistamise kõrvalsaadus. Teiste piimasaaduste hulgast tõstab peti esile tema väike rasvasisaldus: klaasitäis petti annab kõigest 60-70 kcal, seejuures on kaltsiumi petis vaid veidi vähem kui tavalises piimas (220 mg klaasis, piimas 240 mg). Peti teine hinnaline omadus on suur letsitiinisisaldus. Inimene vajab letsitiini mitmel otstarbel: rakumembraanide koostisosana, aju normaalseks talitluseks ja vitamiini B 4 varude täiendamiseks. Letsitiin oli mõne aasta eest tervisliku toitumise kõmuteemasid, lisandtoiduainena on aine väga populaarne. Kapslite või tablettide neelamise asemel võiks vabalt juua petti: mõnusam, odavam ja sisaldab letsitiinile lisaks veel muudki vajalikku.

Hapupiim

Müügil on mitmeid hapupiimasorte, neid toodetakse põhiliselt ühtse tehnoloogilise skeemi järgi. Kasutatakse veidi erinevaid juuretisi, mistõttu ka hapnemine toimub erinevatel temperatuuridel.
Pärit on hapupiim Soomest, mida seal on valmistatud juba üle-eelmisel sajandil. Hapupiim pastöriseeritakse, kuid ei homogeniseerita, see tähendab, et ei peenestata selles olevaid rasvakerakesi. Nii kerkib hapupiima pinnale hõrgutav koorekiht. Hapupiima juuretis sisaldab eriomaseid piimhappebaktereid ja hallitust. Hapupiima hapendatakse topsides 18-20 kraadi juures 18 tundi. Hallitus annab pinnale kerkinud koorele sametise ilme.

Atsidofiilhapupiim

Atsidofiilhapupiima ehk A-piima valmistamisel segatakse piima sekka soojalembelist piimhappebakterit Lactobacillus acidophilus. Atsidofiilpiim ergutab maomahla ja teiste seedenõrede eritumist, soodustades sellega seedimist. A-piim on hästi omastatav, sisaldab palju B-rühma vitamiine ja pisut ka antibiootilise toimega ühendeid. Jook ergutab organismi kaitsesüsteemi kuuluvate õgirakkude aktiivsust ja seepärast kasutatakse atsidofiilpiima ka raviotstarbel.

Gefiluskefiir

Gefiluskefiir ja -hapupiim on rikastatud samanimelise bakteriga ning koos atsidofiilhapupiimaga kuulub probiootiliste toodete hulka, mis on tulevikusuundumus tervislike toiduainete tootmises.
Probiootikum on elusate mikroorganismide kogum, mis mõjutab soodsalt inimorganismi mikrofloorat ja parandab tervislikku seisundit.
Niisugused bakterid korrastavad seedkulgla mikroobidekooslust ja hoiavad ära ning leevendavad selle kaudu kõhuhädasid, parandavad piimasuhkru omastamist, suurendavad B-vitamiinide imendmist, kaltsiumi, raua ja fosfori omastamist ning tugevdavad üldist immuunsüsteemi. Tervistavate probiootiliste bakteritega piimatooted takistavad tõvestavate bakterite arengut kaudselt sel viisil, et kasvukohad on soodsate bakterite poolt hõivatud ning oseselt sel moel, et eritavad kahjulikke baktereid hävitavaid aineid. Niiviisi paranevad soolenakkused kiiremini, lüheneb kahjulike ühendite eluiga seedekulglas ja pidurduvad soolestiku kasvajate tekkimise eeldused.

Kinkekaart

Valmista rõõmu oma lähedastele ning kingi tähtpäevaks neile kõige kallim vara, milleks on – TERVIS

Kirjuta meile