Toitumine

Millist rasva tarbida

Rasvade ülesanded organismis 80- ja 90ndate rasvade vastane propaganda on jätnud inimestesse jälje. Aeglaselt, kuid kindlalt levib samas rasvade kohta teistsugunegi tõde, nimelt, et mitte kõik rasvad pole halvad, vaid osa neist on hädavajalikud. See …

Loe lähemalt

Küllastunud rasv

Küllastunud rasva söömine ei ole südamehaiguste põhjustaja. Kuidas me jõudsime sinnamaale, et hülgasime toidu, mis hoidis meie aju tervena ja meid ennast energilisena sajandeid ?  Me kuulume siin maakeral kõik ühiskonda ja ootame, et „eksperdid” …

Loe lähemalt

Piimatooted

Piimatoodete valik Eestis on väga suur.  Võib julgelt väita, et piimatoodete valik meie poelettidel on üks rikkalikumaid maailmas. Alljärgnevalt tutvustus enim levinud piimast valmistatud toiduaineid. JUUST Juustude valik meie kauplustes on üsna lai. Kuid võib …

Loe lähemalt

Insuliin ja glükogeen

Kuidas aitab insuliin lihasmassi kasvatada? Alustame üldse sellisest hormoonist nagu adrenaliin, mis muudab su keha hüperaktiivseks. Pulsisagedus tõuseb, hingamine kiireneb, seedimine aeglustub, maks vabastab energiat. Vererõhk tõuseb, veri voolab kätesse ja jalgadesse ning lihased hakkavad …

Loe lähemalt

Keharasv

Selleks, et mõista miks inimeste kehakaalud on erinevad ning miks mõni inimene kogub kehakaalu kiiremini, on vaja meelde jätta üks oluline fakt keharasva kohta: Rasvarakkude arv inimeste kehas on igal inimesel erinev. See arv on …

Loe lähemalt

Kolesterool

Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast:  70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt  maksas)  …

Loe lähemalt

Kuidas kaalus juurde võtta

 Kui ülekaalulisusest ja sellega seotud probleemidest räägitakse palju ning peaaegu igal pool, siis alakaalulised on sageli oma murega üksi.  Neile vaadatakse pigem viltu, et mis sinul viga, kaaluga probleeme sinul ju ometigi pole. Kuid ka …

Loe lähemalt

Suhkruasendajad

Suhkruasendajad

Suhkrud vs Suhkruasendajad SAHHAROOS – tavaline toidusuhkurGLÜKOOS – viinamarjasuhkur (puuviljades, mees)FRUKTOOS – puuviljasuhkur (puuviljades, mees)LAKTOOS – piimasuhkurMALTOOS – linnasesuhkur (idanevates seemnetes). Tavalist toidusuhkrut – sahharoosi pole soovitav kasutada üle 5-10 g päevas, kuid see oleneb …

Loe lähemalt

Suhkruhaigus ehk Diabeet

Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (teravili, leib, sai, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala, muna, kodujuust/kohupiim) …

Loe lähemalt

toit-ja-tervis

Toit ja tervis

Inimesed elasid miljoneid aastaid küttide ja korilastena, söömata suures koguses süsivesikuid. Nad sõid toitu, mida nad küttisid, kalastasid või koriluse kaudu loodusest said. Selle söögi hulka ei kuulunud puhas tärklis, mida leidub leivas, makaronides, riisis ja …

Loe lähemalt

Toitudes-terveks-ja-tugevaks

Toitudes terveks ja tugevaks

Ei leidu maakeral inimest, kes saaks läbi ilma vee ja toiduta. Mida ja kui palju süüa, et olla ilus ja terve? Millest toit koosneb? Toit koosneb toiduainetest ning need omakorda makrotoitaineteks, milleks on valgud, rasvad …

Loe lähemalt

Kinkekaart

Valmista rõõmu oma lähedastele ning kingi tähtpäevaks neile kõige kallim vara, milleks on – TERVIS

Kirjuta meile