Tervis

Millist rasva tarbida

Rasvade ülesanded organismis 80- ja 90ndate rasvade vastane propaganda on jätnud inimestesse jälje. Aeglaselt, kuid kindlalt levib samas rasvade kohta teistsugunegi tõde, nimelt, et mitte kõik rasvad pole halvad, vaid osa neist on hädavajalikud. See …

Loe lähemalt

Küllastunud rasv

Küllastunud rasva söömine ei ole südamehaiguste põhjustaja. Kuidas me jõudsime sinnamaale, et hülgasime toidu, mis hoidis meie aju tervena ja meid ennast energilisena sajandeid ?  Me kuulume siin maakeral kõik ühiskonda ja ootame, et „eksperdid” …

Loe lähemalt

Alaseljavalu

Paljud inimesed kurdavad seljavalu üle, täpsemalt alaselja ehk nimmepiirkonna valude käes kannatab üsna suur osa elanikkonnast. Arstiabi või ravimite võtmist vajab ~40% inimestest. Tegelikult kogeb elu jooksul seljavalusid nimmepiirkonnas ~90% inimestest, võiks öelda, et peaaegu …

Loe lähemalt

Eksiarvamusi ainevahetusest

Ainevahetuse kiirus Mu ainevahetus on aeglane on üks sagedamaid vastuseid ülekaaluliste suust põhjendades  enda rasvumist. Kui tõsiselt soov saada saledaks siis peaks lõpetama ainevahetuse süüdistamise ja võtma õppust neist allpool toodud eksiarvamustest ja faktidest. Eksiarvamus …

Loe lähemalt

Insuliin ja glükogeen

Kuidas aitab insuliin lihasmassi kasvatada? Alustame üldse sellisest hormoonist nagu adrenaliin, mis muudab su keha hüperaktiivseks. Pulsisagedus tõuseb, hingamine kiireneb, seedimine aeglustub, maks vabastab energiat. Vererõhk tõuseb, veri voolab kätesse ja jalgadesse ning lihased hakkavad …

Loe lähemalt

Hormoonid

Pidev väsimus, magusaisu, tujutus ja kaalutõus annavad märku sellest, et hormonaalne tasakaal on paigast ära.Hormoonid mõjutavad kogu meie keha, sealhulgas ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, isegi väikesed muutused võivad tõsiselt …

Loe lähemalt

Keharasv

Selleks, et mõista miks inimeste kehakaalud on erinevad ning miks mõni inimene kogub kehakaalu kiiremini, on vaja meelde jätta üks oluline fakt keharasva kohta: Rasvarakkude arv inimeste kehas on igal inimesel erinev. See arv on …

Loe lähemalt

Kolesterool

Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast:  70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt  maksas)  …

Loe lähemalt

Kuidas diabeeti ära tunda

Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti …

Loe lähemalt

Suhkruasendajad

Suhkruasendajad

Suhkrud vs Suhkruasendajad SAHHAROOS – tavaline toidusuhkurGLÜKOOS – viinamarjasuhkur (puuviljades, mees)FRUKTOOS – puuviljasuhkur (puuviljades, mees)LAKTOOS – piimasuhkurMALTOOS – linnasesuhkur (idanevates seemnetes). Tavalist toidusuhkrut – sahharoosi pole soovitav kasutada üle 5-10 g päevas, kuid see oleneb …

Loe lähemalt

Suhkruhaigus ehk Diabeet

Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (teravili, leib, sai, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala, muna, kodujuust/kohupiim) …

Loe lähemalt

Kinkekaart

Valmista rõõmu oma lähedastele ning kingi tähtpäevaks neile kõige kallim vara, milleks on – TERVIS

Kirjuta meile